/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/30/14028952t1h5d4a.jpg)
«Alkohol on tugev uinutaja ja üks enim kasutatavaid käsimüügis olevaid uneabivahendeid. Tervetel mittealkohoolikutel soodustab alkohol uinumist, parandab sügava une kvaliteeti ja kvantiteeti ainult öö esimesel poolel. Une teisel poolel saab aga uni tõsiselt häiritud,» ütles dr Erve Sõõru, Confido meditsiinikeskuse ja Medicumi kopsuarst, unemeditsiini ekspert.
«Alkohoolikud kannatavad nii joomise kui ka abstinentsi (karskus – toim) ajal paljude unehäirete all, mis väljenduvad sügavas unetuses, liigses päevases unisuses ning muutunud unestruktuuris,» lisas Sõõru.
Arsti sõnul on leitud, et alkoholi und soodustav toime võib olla vahendatud alkoholi toime kaudu une homöostaasile, eeskätt adenosiinile (signaalmolekulina toimiv nukleosiid, mis toob kaasa uimasuse – toim) ja ärkvelolekut soodustavatele neuronitele.
«Liigne alkoholitarbimine on kahjuks üsna levinud ja põhjustab unehäirete kujunemist. Rohke alkoholitarbimise lõpetamisel on samuti oht unehäirete tekkeks just homöostaasi kahjustumise tõttu, kuid sihikindlal tegutsemisel võivad need olla kõrvaldatavad. Seega hea une kontekstis on oluline mõõdukus ja pigem soovitatakse alkoholi mitte tarvitada,» ütles dr Sõõru.
Alkoinfo andmetel kuulub Eesti põhjamaise alkoholitarvitamise kultuuriga maade hulka, kus alkoholi tarvitatakse korraga suurtes kogustes. Kontinentaalse joomiskultuuriga maades tarvitatakse alkoholi peamiselt aga toidu kõrvale ning väiksemates kogustes. 2020. aasta statistika andmetel joovad 71 protsenti meestest ja 36 protsenti naistest end aeg-ajalt purju.