Paljajalu aeg

Beebide harali varbad on täiskasvanutele eeskujuks. Foto: Dominika-Roseclay, Pexels

„Appi, mu varbad on kinni seotud!“ võiks mõelda beebi oma esimeste papude kohta. Õnnelik on see lapsuke, kellel lubatakse oma esimene samm teha paljajalu. Veelgi õnnelikum on aga inimene, kes hoiab paljajalu liikumise kommet elukestvalt. Vaatleme üheskoos, kas paljajalu on lihtsalt mõnus kõndida või mõjutab see ka kõnnikvaliteeti.

Järgnevad kolm harjutust on mõeldud eneseuuringuks.

 Kõnni paljajalu aegluubis. Pane tähele kõikide varvaste üles-alla liigutusi igal sammul. Tähelepanu väikesele varbale! Kas ta teeb tööd kaasa? Pea meeles: kõik varbad aitavad sammu maandumisfaasi pehmendada ehk toimivad amortisaatorina. Seega on paljajalu kõnd liitsem, sujuvam, koormust ühtlaselt jaotav ja vähem väsitav kui jalatsites kõnd.

Soe rannailm sobib ideaalselt paljajalu liikumise taasavastamiseks. Foto: Kampus Production, Pexels

 Keskendu nüüd oma aeglase kõnnisammu tõukefaasile. Pane tähele, kas varbad lähevad ühtlaselt harali, kui toimub päkale rullumine. Kas väike varvas töötab kaasa? Kas rullumine toimub üle kõigi varvaste? Kas pikemad varbad annavad tõuke viimasena? Pea meeles: jalatsid takistavad varbalülide järjestikust liikumist rullumise ja tõukamise faasis. Segama hakkab nii jalatsi tald kui ka pealmine ja külgmine osa. Tasub mõelda sandaalide peale, mille sees saavad varbad vähemalt osaliselt sammukvaliteedile kaasa aidata.

Ainet mõtiskluseks

„Inimene ei hakka vananema peast, vaid jalgadest.“

Eesti võimlemisjuht Ernst Idla

 Nüüd vii oma tähelepanu tervele labajalale. Jälgi labajalga enne kanna mahapanekut. Kui liikuv on sinu hüppeliiges? Kui palju labajalg tervikuna liigub? Proovi kandadel kõndi. Seejärel seisa käärseisus (üks jalg ees, teine taga) kandadel. Kas tuli välja? Pea meeles: mida suurem on hüppeliigese liikuvus, seda võimsam on sammu tõuge. Kõnd muutub jõulisemaks ja kiiremaks. Saabaste (eriti jäikade) puhul on hüppeliigese liikumine piiratud. Kaasnevad probleemid on kannakõõluse hõõrdumine jalanõu sees ja hüppeliigese esiosa liikumispiirang. Elusloodus on inimkeha konstrueerinud eriti liikuvaks labajala ja ka labakäe osas, seal paiknevad pooled meie luudest-liigestest. Seega peaksime labajalgu iga päev hoolega liigutama. Alustagem siis regulaarse labajalatreeninguga: teeme kriitilise ülevaatuse oma jalatsitele ja pöörame tähelepanu paljajalu liikumisele.

Jalgade tervis või mood – valik on sinu Foto: Anastasia Kolchina, Pexels