Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kohv – poolt ja vas­tu

Copy
Foto: Bia Sousa, Pexels

Ku­na­gi am­mu pak­ku­sin ma oota­ma­tult sis­se­sa­da­nud ja mit­te vä­ga ooda­tud kü­la­lis­te­le koh­vi. See oli tu­le peal värs­kelt teh­tud ja mait­ses tões­ti hea. Kü­la­li­sed tea­ta­sid aga, et nad eelis­tak­sid “mi­da­gi taim­set”, mõel­des mui­du­gi tai­me­teed. Miks nen­de peas kohv taim­ne po­le ja mil­li­ne see mit­te­taim­ne tee on, ma too­kord pä­ri­ma ei ha­ka­nud. Kuid koh­vi­ga on ju tões­ti ol­nud se­ga­sed lood.

Al­les 90nda­te al­gu­ses ar­vas WHO, et te­ge­mist on vä­hi­te­ki­ta­ja­ga. Õn­neks on see ja­ma nüüd­seks ära klaa­ri­tud ning on sel­gu­nud hoo­pis, et koh­vil on näi­teks melanoomi, ees­näär­me­väh­ki, mak­sa­väh­ki ja tsir­roo­si (mak­sa­rak­ku­de kär­bu­mi­ne ja si­de­koe­ga asen­du­mi­ne) en­ne­tav toi­me.

Aga sel­le­ga koh­vi head oma­du­sed ju tea­ta­vas­ti ei piir­du – head mõ­ju on tä­hel­da­tud ka sü­da­me­hai­gus­te, dia­bee­di, dep­res­sioo­ni, suit­sii­di, Parkinsoni tõ­ve ja pal­ju­de teis­te hai­gus­te en­ne­tu­ses või ker­gen­da­mi­ses. Ise­gi nii pal­ju, et laie­mad uurin­gud näi­ta­vad väik­se­mat suh­te­list su­re­mus­ris­ki koh­vi­tar­vi­ta­ja­te seas. Nii kum­ma­li­ne kui see ka po­le, vä­hen­dab koh­vi­joo­mi­ne eri­ti mär­ga­ta­valt suit­sii­di­ris­ki.

Tagasi üles