ME SAAME HAKKAMA ⟩ Tõrkuv võsuke keeldub kodutöödest

Last tööle innustades peaks täiskasvanu meeles pidama, et tema asi ongi lapsele «maha müüa» teadmine, et teatud harjumusi läheb elus tarvis. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Räägi nagu seinaga. Järjekindlus sokkide voodi alla lükkamises ja eelkõige sinna jätmises vääriks lausa medalit. «Kohe teen» tähendab vahel viieminutilist ootamist, vahel tundi ja vahel ununeb vajalik asjatoimetus ütlejal sootuks. Kooli ajal – sügisel ja talvel – oli veel kõigil võimalik endale ja teistele rahustamiseks öelda, et tunniplaan on karm ja huviringid teevad päevad veel pikemaks, las laps puhkab kodus, aga suvel on ju teisiti?

Eelkõige just teismeliste vanemad leiavad end koolivaheajal pahatihti korralikult närvi minemas, sest suuruse ja füüsilise jõu poolest on ju laps peaaegu nagu täiskasvanu ning seega on vähemalt teoreetiliselt raske välja mõelda kodust toimetust, mida võsuke teha ei saaks. Mõistust võiks ka nagu olla.

Vanemad meenutavad heldimusega, kuidas kahe-kolmeaastasena laps igale poole appi kippus, aga et selle tulemus oleks olnud katastroofide jada, tuli teda tagasi hoida. Kus on see abivalmidus nüüd, kas võiks põnnieast mingi ajamasinat kaasava imenipiga seda laenata – või kas pahad nõiad siiski vahetasid lapse ära?