P, 25.09.2022

Loe, millised muutused toimuvad lapse ajus, kui ta magab vähem kui 9 tundi

PM Tervis
Loe, millised muutused toimuvad lapse ajus, kui ta magab vähem kui 9 tundi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Uni on lapseeas väga oluline osa, mis aitab ajul areneda.
Uni on lapseeas väga oluline osa, mis aitab ajul areneda. Foto: Shutterstock

Uus uuring paljastab, et algkooliealistel lastel, kes magavad vähem kui üheksa tundi ööpäevas, on märkimisväärsed erinevused teatud ajupiirkondades, mis vastutavad mälu, intelligentsuse ja heaolu eest. 

Marylandi ülikooli meditsiinikooli (UMSOM) teadlased juhtisid uuringut, mis keskendus laste aju ja uneaja uurimisele. Seni polnud ebapiisava une pikaajalist mõju laste ja teismeliste neurokognitiivsele arengule uuritud, edastab Medical Xpress

Selgus, et ebapiisav uni lapseeas on seotud kognitiivsete raskuste tekkega hilisemas eas. See puudutab ka mälu ja probleemide lahendamist. Ebapiisav uni oli seotud ka vaimse tervise probleemidega (depressioon ja ärevus) ning impulsiivse käitumisega.

Ameerika unemeditsiini akadeemia soovitab 6–12-aastastel lastel magada ööund regulaarselt 9–12 tundi. 

Käesoleva uuringu läbiviimiseks uurisid teadlased ligi 8300 lapse (vanuses kuni 10 aastat) uneharjumusi. Vaadeldi MRT-pilte, haiguslugusid ja esitati küsimusi. Kahe aasta pärast viidi lastega läbi veel uuringuid, et mõista pikaajalisi muutusi. 

Piltidel on näha erinevusi hallaine mahus piisavalt magavate ja liiga vähese unega laste vahel. Mõõtmise hetkel tehtud tulemusi kajastab joonis A ja järeluuringu tulemused on näha joonisel B. 
Punased alad on struktuurid, mis vastutavad otsuste tegemise, impulsside kontrolli, mälu ja meeleolu reguleerimise eest.
Piltidel on näha erinevusi hallaine mahus piisavalt magavate ja liiga vähese unega laste vahel. Mõõtmise hetkel tehtud tulemusi kajastab joonis A ja järeluuringu tulemused on näha joonisel B. Punased alad on struktuurid, mis vastutavad otsuste tegemise, impulsside kontrolli, mälu ja meeleolu reguleerimise eest. Foto: University of Maryland School of Medicine/ Medical Xpress

«Leidsime, et lastel, kellel oli uuringu alguses ebapiisav uni (vähem kui üheksa tundi ööpäevas), oli vähem hallainet või väiksem maht ajupiirkondades, mis vastutasid tähelepanu ja mälu eest, võrreldes nende lastega, kelle uni oli pikem,» sõnas uuringu autor, UMSOMi professor Ze Wang. «Need mõjud püsisid ka pärast kahte aastat, see tähendab, et see on muret tekitav leid, mis viitab pikaajalisele kahjule,» lisas ta. 

Järelhinnangutes leidis uurimisrühm, et piisavalt maganud lapsed kaldusid kahe aasta jooksul järk-järgult vähem magama, mis on teadlaste sõnul normaalne nähtus, sest lapsed liiguvad teismeikka. Ebapiisava unega laste rühmas unemustrid ei muutunud. 

«Meie järelduste kinnitamiseks ja kindlaks tegemiseks, kas sekkumised võivad parandada uneharjumusi ja neuroloogilisi puudujääke, on vaja täiendavaid uuringuid,» märkis dr Wang.

Tulemused avaldati ajakirjas The Lancet Child & Adolescent Health.  

Märksõnad
Tagasi üles