Mis on lennutromboos ja kuidas seda vältida?

Trombiohtu aitavad ühe abinõuna vähendada kompressioonisukad. Foto: Shutterstock

Pikkadel lennureisidel on inimesed sundasendis ning tooliserv surub põlveõndla veenile. Seetõttu aeglustub verevool südame suunas ning sellistes tingimustes võib aktiveeruda trombide teke, vahendab MTÜ tromboosiühing.

Teisalt võib trombide teket aktiveerida salongi õhurõhk, mis vastab tingimustele kõrgmäestikes.

USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse andmeil võivad olla trombi tekkest ohustatud aga ka need, kes reisivad rohkem kui neli tundi auto, bussi või rongiga.

Verehüübed võivad tekkida jalgade süvaveenides (pinna all olevad veenid, mis ei ole läbi naha nähtavad) reisi ajal, kuna inimene istub suletud ruumis pikka aega paigal. Mida kauem olla liikumatu, seda suurem on risk verehüüvete tekkeks. Paljudel juhtudel lahustub tromb ise. Tõsine terviseprobleem võib aga tekkida siis, kui osa trombist eraldub ja liigub kopsudesse, põhjustades veresoontes ummistuse. Seda nimetatakse kopsuembooliaks ja see võib lõppeda surmaga. Tervise kaitsmiseks ja verehüüvete tekkeriski vähendamiseks pikamaareisi ajal saab aga nii mõndagi ette võtta.

Kui suur on verehüüvete tekkerisk?

Isegi kui reisite pikka maad, on verehüüvete tekkerisk üldiselt väga väike. Riskitase sõltub reisi kestusest ja sellest, kas on muid verehüüvete tekkeriske. Enamikul inimestest, kellel tekivad reisimisega seotud verehüübed, on üks või mitu muud verehüüvete tekkeriski, näiteks:

• Kõrgem vanus (risk suureneb pärast 40. eluaastat)
• Rasvumine (kehamassiindeks [KMI] üle 30 kg/m2)
• Hiljutine operatsioon või vigastus (kolme kuu jooksul)
• Östrogeeni sisaldavate rasestumisvastaste vahendite (nt rasestumisvastased tabletid, rõngad, plaastrid) kasutamine
• Hormoonasendusravi (meditsiiniline ravi, mille käigus manustatakse hormoone menopausi tagajärgede leevendamiseks)
• Rasedus ja sünnitusjärgne periood (kuni kolm kuud pärast sünnitust)
• Varasem verehüüve või verehüüvete esinemine perekonnas
• Vähk või hiljutine vähiravi
• Piiratud liikuvus (näiteks jalg kipsis)
• Veenilaiendid

Kui plaanite varsti pikka reisi reisida, rääkige oma arstiga, et saada lisateavet selle kohta, mida saate tervise kaitsmiseks teha. Kindlasti tuleks teada verehüüvete sümptomeid.

Umbes pooltel süvaveenitromboosiga inimestel pole sümptomeid üldse. Järgmised on aga kõige levinumad sümptomid, mis esinevad kahjustatud kehaosas (tavaliselt jalas või käes):

• Jala või käe turse
• Valu või hellus, mida te ei oska seletada
• Nahk on katsudes soe
• Naha punetus

Kui teil tekib mõni neist sümptomitest, võtke esimesel võimalusel ühendust arstiga või kutsuga abi.

Kopsuemboolia võib esineda samuti esineda sümptomiteta, aga nendeks võivad ka olla:

• Hingamisraskused
• Normaalsest kiirem või ebaregulaarne südametegevus
• Valu või ebamugavustunne rinnus, mis tavaliselt süveneb sügava hingamise või köhimisega
• Ärevus
• Vere köhimine
• Peapööritus või minestamine

Kui teil tekib mõni neist sümptomitest, otsige viivitamatult arstiabi.

Tromboosioht võib pärast pikamaareisi püsida kõrgem nädal või kaks, harva kuni kuu.

Mida teha pikast reisist tingitud tromboosi ennetamiseks?

Tromboosiprofülaktikas tuleb arvestada reisija tromboosiriski.

Üldmeetmed, mida peaksid järgima kõik reisijad sõltumata oma individuaalsest riskist, on:

1. Kanda reisi ajal mugavaid, mitte kitsaid riideid.
2. Tarvitada reisi ajal rohkelt mittealkohoolseid jooke, et vältida vedelikupuudust.
3. Liikuda võimalusel salongi vahekäigus ning teha spetsiaalseid harjutusi, et tugevdada jalgade lihaspumpa ja sellega tugevdada verevoolu südame suunas.
4. Tee neid harjutusi.
5. Paljudel lennukompaniide kodulehekülgedel on saadaval enam levinud harjutused. Osadel lennufirmadel on istmesahtlis olevas pardaajakirjas vastav peatükk, tutvu nendega lennukis. Soovitav on istuda vahekäigu poolses osas, et tagada mugav liikumine.
6. Keskmise riskiga reisijatele soovitatakse lisaks üldmeetmetele kanda kompressioonpõlvikuid (sukki), mille rõhk hüppeliigese kohal on 15-30 mmHG. Tegu on spetsiaalsete niinimetatud reisipõlvikutega, mida saab osta apteekidest ja lennujaamadest.
7. Kõrge tromboosiriskiga reisijatele soovitatakse lisaks üldmeetmetele ja reisipõlvikutele reisieelselt verevedeldaja – madalmolekulaarse hepariini – süsti. Süstitakse ühekordselt kõhunaha alla enne reisi ja enne tagasilendu. Verevedeldaja vähendab oluliselt trombi tekkeriski. Kellele on vajalik enne lendu teha verevedeldaja süst, selle otsustab meditsiinitöötaja – arst või eriettevalmistusega õde.
8. Aspiriinist, mida laialdaselt kasutatakse just arteritromboosi korral, ei ole veenitromboosi ennetamiseks kasu ning seega pole mingit mõtet enne reisi või lennu ajal aspiriini sel eesmärgil tarvitada.

Allikas: MTÜ tromboosiühing