Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Teadlased tuvastasid üllatava tegevuse, mis vähendab istumisest tingitud dementsusriski

Copy
Arvuti kasutamine stimuleerib aju rohkem kui televiisori vaatamine.
Arvuti kasutamine stimuleerib aju rohkem kui televiisori vaatamine. Foto: Shutterstock

Suurem dementsuse tekkerisk on üle 60-aastastel, kes istuvad pikka aega televiisorit vaadates, selgus Lõuna-California ülikooli ja Arizona ülikooli teadlaste uues uuringus.

Uuring näitas ka seda, et risk on väiksem neil, kes on istudes aktiivsed, näiteks loevad või kasutavad arvutit.

Uuringus, mis avaldati Ameerika teaduste akadeemia ajakirjas, ilmnes samuti, et seos rohke istumise ja dementsusriski vahel püsis isegi füüsiliselt aktiivsete osalejate seas.

«Dementsuse riski ei mõjuta istudes veedetud aeg iseenesest, vaid see, mida sel ajal tehakse,» ütles uuringu autor David Raichlen, Lõuna-California ülikooli bioloogiateaduste- ja antropoloogiaprofessor ajakirjas Medical Xpress.

«Varasemate uuringute põhjal teame, et televiisori vaatamine hõlmab madalat lihasaktiivsust ja energiatarbimist, võrreldes arvuti kasutamise või lugemisega,» ütles ta. «Ja kuigi uuringud on näidanud, et pikaajaline katkematu istumine on seotud aju verevoolu vähenemisega, võib arvuti kasutamisel tekkiv suurem intellektuaalne stimulatsioon neutraliseerida istumise negatiivseid mõjusid.»

Teadlased kasutasid Ühendkuningriigi biomeditsiinilise andmebaasi andmeid, et uurida võimalikke seoseid istumist hõlmava vaba aja tegevuse ja dementsuse tekke tõenäosuse vahel.

Rohkem kui 145 000 60-aastast ja vanemat osalejat – kellest ühelgi polnud projekti alguses diagnoositud dementsust – kasutasid puuteekraaniga küsimustikke, et anda teavet oma istumiskäitumise kohta 2006.–2010. aastal.

Pärast umbes 12 aastat kasutasid teadlased dementsuse diagnoosi kindlaksmääramiseks haiglaandmeid. Nad leidsid 3507 juhtumit.

Meeskond arvestas analüüsis teatud demograafilisi näitajaid (näiteks vanus, sugu, rass/etniline kuuluvus, tööhõive tüüp) ja elustiiliharjumusi (treening, suitsetamine ja alkoholitarbimine, uneaeg ja sotsiaalsed kontaktid), mis võivad mõjutada aju tervist.

Tulemused jäid samaks isegi pärast seda, kui teadlased võtsid arvesse kehalise aktiivsuse taset. Isegi inimestel, kes on füüsiliselt väga aktiivsed, seostati telerivaatamise aega suurenenud dementsuse riskiga ja arvuti taga veedetud vaba aega seostati dementsuse tekkeriski vähenemisega.

«Kuigi me teame, et füüsiline aktiivsus on meie aju tervisele kasulik, arvavad paljud meist, et kui oleme päeva jooksul füüsiliselt aktiivsemad, suudame istudes veedetud aja negatiivsetele mõjudele vastu seista,» ütles uuringu autor Gene Alexander, psühholoogiaprofessor Arizona ülikoolist.

Tema sõnul võib olla teleri vaatamise asemel arvuti kasutamine oluline viis istumisest tingitud dementsusriski alandamiseks.

Tagasi üles