Nõuanded vanemale: mida teha, et lapsest ei kasvaks emotsionaalne sööja?

Lapse söömisharjumusi saab kujundada nii, et ta suudaks hilisemas elus vältida emotsionaalset söömist. Foto: Shutterstock

Emotsionaalne söömise puhul otsivad inimesed tavaliselt toidust leevendust negatiivsetele tunnetele nagu kurbus, viha, solvumine, üksildus või ärevus. Toit ongi see, millest siis lohutust otsitakse, kirjutab toitumisnõustaja Irina Tamme Fitlapi blogis. 

Meelelahutus ei kuulu söömise juurde 

Kõige alus on see, et söömise ajal peaks tegelema ainult söömisega. Praegusel ajal, kus kõigil on palju tegemisi, kuid aega vähe, on kogu perega laua taga söömine suhteliselt harva esinev nähtus. Tegelikult on see aga väga oluline ning iga pere võiks eesmärgiks seada süüa õhtusöök koos laua taga. Kui see tõesti pole võimalik, siis võiks seda teha vähemalt nädalavahetustel.

Igal juhul on kindlasti oluline süüa laua taga ja keskenduda vaid söömisele, mitte teleka vaatamisele, ajalehe sirvimisele või nutitelefoni näppimisele. Selles osas peaksid vanemad ise olema lastele eeskujuks. Paraku tuleb aga tihti ette olukordi, kus juba imikueas õpetatakse lapsi söömise ajal kõrvaliste tegevustega tegelema. Siinkohal võiks näitena tuua imiku söötmise ajal multikate näitamise või mänguasjadega mängimise. Seda tuleks kindlasti vältida, sest see jääbki harjumusena väga kiiresti külge.

Toiduga lohutamine on karuteene

Toiduga lohutamine algab tegelikult igal inimesel juba siia ilma tulekuga. Ikka on ju nii, et kui imik nutab, pakutakse talle esimese asjana süüa. Tegelikult ei pruugi alati kõht tühi olla, ehk on lapsel lihtsalt väsimus, gaasid või liiga palav.

Paraku jätkub toiduga lohutamine ka siis, kui laps juba oskab oma soove väljendada. Kui ta jonnib, pakutakse snäkke, kui ta kukub, lohutatakse maiustusega ja nii see kasvatabki inimeses seda emotsiooni, et kui miski on halvasti, siis toit on see, mis olukorda parandab. Tasub meeles pidada, et kui laps on kurb või teda valdab mõni muu negatiivne emotsioon, siis ta ei vaja kommi, vaid hoopis oma vanema lähedust, mõistmist ja lohutust.

Ära sunni last taldrikut tühjaks sööma

Lapsi ei tohiks sööma sundida, kui nad süüa ei taha. Isu pole alati ühesugune ja kui ühel toidukorral sööbki laps vähem, siis sellest pole midagi. Küll ta siis järgmisel toidukorral sööb rohkem. Oluline on aga see, et toidukordade vahel ei pakuta pidevalt snäkke, see rikubki isu ning järgmise toidukorra ajal pole jälle kõht tühi. Lisaks mõjub pidev söömine toidukordade vahel halvasti hammaste tervisele ning tekitab näksimise harjumuse.

Samuti ei peaks kunagi sundima lapsi sööma taldrikut tühjaks. Süüa tuleb nii, et kõht saaks täis. Kui pidevalt sundida last sööma taldrikut tühjaks, kasvatabki see inimeses harjumuse, et enne söömist ei lõpetata, kui kõik on otsas.