Arst räägib, mis aeglustab veresoonte lupjumist

Veresoone sein. Foto: Shutterstock

«Uuringutes on saanud kinnitust, et kõndimine, aiatööd, jalgrattasõit ja muud liikumist nõudvad argitegevused aitavad hoida veresooni aktiivsena, lupjumine on tunduvalt aeglasem ja infarktioht langeb,» nendib kardioloog Margus Viigimaa.

«Liikumise osa südamehaiguste ennetamisel on palju suurem, kui me sageli oskame ette kujutada. Regulaarne liikumine tagab pika kvaliteetse ja haigusteta elu,» ütleb arst ajalehes Tervise Meeter.

Toitumises annab kardioloogi sõnul häid tulemusi vahemeremaade dieet, kus on oluliseks osaks oliivid ja oliiviõli, milles sisalduvad monoküllastumata rasvhapped aitavad ateroskleroosi edasi lükata või suisa ära hoida. «Vahemeremaade dieedi baasil on läbi viidud mitmeid suuri uuringuid, mis on andnud tõenduspõhiseid positiivseid tulemusi. Südame-veresoonkonnahaigusi ennetavad omadused on leitud ka rapsiõlil. Lihatoidud kuuluvad sealsesse menüüsse pigem harva ja rõhk on kalal, mida oleks tervislik tarbida vähemalt kaks korda nädalas. Piimatooteid tuleks tarbida mõõdukalt,» sõnab Viigimaa.

Täisväärtusliku menüü tähtis komponent on täisteratooted. Magusate küpsetiste ja kommide asemel on vahemeremaade dieedis oluline osa hoopis puu- ja juurviljadel ning marjadel. Head tervislikud vahepalad on pähklid ja seemned. Pähkleid võiks päevas süüa 30 grammi.

«Tarbitava soola kogus mängib samuti vererõhu alandamisel väga suurt rolli. Kui inimesed vähendavad toidus soola kogust, siis neist suurel osal ka vererõhk langeb. Soola ei peaks päevas tarbima rohkem kui viis grammi. Uuringud näitavad, et Eestis on see umbes kaks korda soovitatust enam.» Soomes on Viigimaa sõnul toimunud väga märkimisväärne keedusoola tarbimise langus 16 grammilt kaheksale grammile, mis näitab, kui olulised on riiklikud terviseprogrammid ja elanike terviseteadlikkuse tõus.

«Külmal ajal kipuvad tõusma nii kolesterool kui vererõhk, sest rohkem hakatakse sööma rasvaseid toite, tõuseb ka kehakaal. Selle tagajärjel hakkab langema veresoonte sisekesta kaitsevõime, nii et sügis-talvisel perioodil tasub tervislikule eluviisile teadlikult rohkem tähelepanu pöörata ja südamepuudulikkuse korral jälgida tervist,» soovitab kardioloog.

Talvel on elu- ja tööruumides ka kesisem õhuvahetus. «Kui päev möödub kohas, kus on õhus kasvõi veidi tubakasuitsu, võib see võrduda ühe sigareti suitsetamisega. Kui seda juhtub sageli või suisa argiselt, kiirendab see arterite lupjumist,» rõhutab arst. Õhusaaste tõttu muutub veri paksemaks, selle tagajärjel aeglustub verevool ja tekib ka muid muutusi.

«Ja nagu olen korduvalt öelnud – istumine on uus suitsetamine! Päeval tasub võtta väikseid pause, mille ajal laua tagant püsti tulla ja ringi liikuda. Isegi kui tehakse trenni, siis tundide kaupa laua taga istudes tekivad kehas veresooni kahjustavad biokeemilised muutused. Tööle tasub võimalusel minna jalgsi ja kasutada seal lifti asemel treppe.»

Päevas peaks dr Viigimaa sõnul kindlasti 30 minutit kõndima. Ennetusjuhiste kohaselt peaks nädalas tegema 50 kuni 300 minutit mõõduka intensiivsusega tegevust või kaks korda nädalas kokku 70 kuni 150 minutit aktiivsemat treeningut.

«Talveperioodil on oluline kehalist aktiivsust säilitada. Tuleb end aga õue minnes korralikult riidesse panna! Madalad temperatuurid soodustavad vereliistakute aktivatsiooni, nii et trombide lahustumise võime langeb ja seega suureneb trombide oht. Samuti tekitavad kehas biokeemilisi muutusi õhurõhu langus, suurem õhuniiskus ja päevavalguse nappus, nii et kaitsevõimega seotud näitajad langevad,» õpetab Viigimaa.

Regulaarne liikumine ja tervislikud valikud aitavad aga talvele vastu panna.