P, 4.12.2022

Toitumisspetsialist selgitab, miks tasub toitumispäeviku kõrval pidada ka väljaheitepäevikut

Liisbeth Oruste
, Toitumisspetsialist
Toitumisspetsialist selgitab, miks tasub toitumispäeviku kõrval pidada ka väljaheitepäevikut
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Oma toitumist on oluline jälgida.
Oma toitumist on oluline jälgida. Foto: Shutterstock

Hea enesetunne on otseselt seotud meie kõhutervisega. See omakorda on mõjutatud toiduvalikutest ning söömisviisist. Et paremini mõista mustreid enda valikutes ja harjumustes, on kasulik mõne aja jooksul toitumispäevikut pidada. Kuid mitte ainult! Kõrvutades toitumispäeviku väljaheitepäevikuga võime palju terviklikuma pildi saada.

Miks ja mida tasuks üldse jälgida

Enamasti puututakse toitumispäevikuga kokku toitumisnõustaja, arsti või treeneri soovitusel, et spetsialist saaks uurida toidu potentsiaalset mõju kaebustele või sportlaste puhul eesmärgini jõudmisele. Neil juhtudel on tihti tarvis väga detailset ülevaadet. Seega tuleb üles märkida kõikvõimalikud komponendid eines ning nende kogused. See on omajagu tööd, tõepoolest. Sestap võib mõte toitumispäeviku pidamisest paljudele üsna eemaletõukav olla. Kui sul aga puuduvad tõsised terviseprobleemid ja kaebused või keha võimekusest sõltuvad eesmärgid, hinga rahulikult välja — sind ootab palju lihtsam ja huvitavam tee.

Iga inimene, kaebustega või kaebusteta, võiks iga eluaasta jooksul pühendada nädala kuni paar, et märkida üles kõik toidud, mis suhu pistetud said. Samuti on märkimisväärne su meeleolu söömise ajal ning söömise viis (rahulik, kiirustav, sotsiaalne jne). Nädala lõpuks võib vormuda üsna kõnekas tagasiside ning spetsialisti ei pruugigi vaja olla, et tulemusi tõlgendada. Kui aga vajad abi, on sul juba taasesitatavas vormis väga oluline info kogutud. Võid näha, kas sinu toitumine on mitmekülgne ja varieeruv või liiga ühekülgne. Samuti võib välja joonistuda, kas sööd rahuseisundis või teed seda pidevalt kiirustades.

Toitumispäevik võib olla ka fotokogu

Palju hõlpsam on teha igast enda einest ja ampsust foto ning koguda need ühte kausta kokku. Meeleolu ja söömisviisi saad lihtsalt üles kirjutada või samuti fotole jäädvustada, tehes lisaks klõpsu endast ja end ümbritsevast. Sellisel juhul pole ka tarvis muretseda, et midagi unustad. Fotosid vaadates miski elavdub me sees ning mäletame olukorda tihti palju laiemalt, kui antud pilt kajastab. Ilmselt tead seda tunnet.

Loomulikult on ka kirjalik üles märkimine tervitatav, kui see sulle sobib ja meeldib. Katseta ja avasta, sest võimalusi on mitmeid. Eesmärk on saada 

tagasisidet enda söömisharjumuste kohta ning peamine on moel või teisel enda tähelepanu järjepidevalt söömiskäitumisel ja valikutel hoida. Soovitan igal juhul valida kindel ajaraam, mil natukene rohkem pingutad. Nädal-paar on piisav, et koguda küllaldaselt infot ja kogemust, mille najal edaspidi teadlikumalt enda elukvaliteeti ja enesetunnet tõsta saad.

Toit on söödud — mis edasi?

Toitumispäevik ja söömiskäitumine on loo ilmselge esimene pool. Pärast einet läheme ju ikka eluga edasi ning unustame möödunud söögikorra. Toidujutud on lõppenud, kuid mitte meie keha jaoks. Algab loo teine pool ehk seedimine ning jääkide väljutamine, mis on vähemalt sama tähtis kui söömine ise. Sellest rääkimine aga eriti populaarne ei ole olnud. Tõsiasi on, et seedevaevusi ja vastavaid kaebusi heaoluühiskonna kodanikel jagub. Põhjusteks muuhulgas istuv eluviis ja vähene liikumine, ebapiisav puhta vee tarbimine ning stressirohke eluviis.

Seedesüsteem toimib tõhusaimalt, kui inimene on rahuseisundis, on söönud aeglaselt, toitu nautides ja piisavalt mäludes. Kui aga sööme pingeseisundis, kiirustades, kugistades, toitu rohke vedelikuga alla loputades või samaaegselt rääkides, on tõenäolisem, et kogeme söömise järgselt raskendatud seedimist, puhitust, gaase või koguni kõhuvalu ja krampe. Toidu seedimine sõltub paljugi söömisviisist ehk sellest, kuidas me sööme, ning sellest, kui rahulikult või kiiresti söömise järgselt enda eluga edasi läheme. Tasub märgata, kuidas end päeva vältel tunneme, ning jälgida, mis antud enesetunnet võis luua.

Seedimise jälgimine

Kui sööme iga päev, võiksime ideaalis ka iga päev tunda loomulikku tungi keha kergendada. Normaalne on, kui see vajadus kerkib ka kaks või kolm korda päevas. Ometigi on läänemaailmas levinud kaebuseks kõhukinnisus — seda nii rohke töödeldud ja kiudainevaese toidu tarbimise kui ka väheliikuva eluviisi tõttu. Samuti on oluline teadvustada, et kui väldime loomulikku tungi number kahele minna, ning teeme seda korduvalt, võib sool muutuda nö häbelikuks ning loomulik tung ei olegi enam väga loomulik tulema.

Oluline on mitte harjuda n-ö aeglase seedimisega ning 3-4 päeva potile minemist oodata. Kui jäägid liiga kauaks soolde paigale jäävad, tekib ohtlike ainete moodustumise risk, mis soolestikku kahjulikult mõjutama võib hakata ning tõsisemate seisunditeni viia. Samuti, kui kaebuseks on pidev kõhulahtisus ning valud ja krambid kõhus, tuleb pöörduda arsti või vastava erialaspetsialisti poole, vajalikud uuringud teha ning juurpõhjuse lahendamisega tegeleda.

Nii nagu saame toitumist jälgida, võiksime jälgida iga päev ka enda seedetegevust ja väljaheidet. Piisab, kui märgata, kas käisin täna potil, kuidas seal läks ning milline oli selle päeva kõhutunne. Ainuüksi tähelepanu suunamine enda seedimisele võib selle regulaarsemaks ja hõlpsamaks muuta. Oluline on suhtuda enda kehasse rahumeelselt, et ta saaks teha, mis tarvis. Seisundi kirumine, loomuliku tungi vältimine ning kakamise rõvedaks pidamine viib meid lihtsalt kaugemale heaolutundest. Nii nagu sööme, nii ka …

Selleks, et oma kõhutervisel hõlpsasti silm peal hoida, on olemas ka spetsiaalsed rakendused. Näiteks eestlaste poolt loodud mobiilirakendus Elsavie Gut Health Tracking and Insights, mis aitab jälgida enda igapäevast vee tarbimist, väljaheiteid ning kõhutunnet. Ajapikku koguneb väärt ülevaade seedimise regulaarsusest ning ka seostest vee tarbimise ning väljaheite vahel.

Mida oma harjumustes muuta?

Kui kõrvutame toitumis- ja väljaheitepäeviku, avaneb võimalus näha tervikpilti. Jälgides vaid põhjust ja mitte tagajärge, on meil sellest vähe kasu. Samuti, kui keskendume tagajärjele ehk väljaheitele, kuid ei tea põhjust ehk toitumist, ei jõua me ka enda enesetunde parendamisega kuigi kaugele.

Esimene samm parema enesetunde suunas tuleb lihtsalt teha, pikemalt mõtlemata. Haara telefon juba järgmise eine eel, tee foto, märgi päeva jooksul äppi üles oma seedimise info ning oledki enda iga-aastast eneseanalüüsi alustanud.

Märksõnad
Tagasi üles