K, 7.12.2022

See igapäevane tegevus mõjutab ka vaimset tervist

PM Tervis
See igapäevane tegevus mõjutab ka vaimset tervist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Toiduvalikud mõjutavad ka vaimset tervist.
Toiduvalikud mõjutavad ka vaimset tervist. Foto: Shutterstock

Oma toitumisele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. Kui me sööme ainult toite, mis meile maitsevad, mõtlemata, mida vajalikku organism neist toitudest saab või kui palju üldse võiks üht või teist toitu süüa, siis ilmselt vaid väheste organism «suunab» neid sööma õigeid asju õiges koguses. See, mida ja kuidas süüa, mõjutab tervist, sealhulgas vaimset tervist. Aga ka vastupidi – vaimne tervis võib mõjutada seda, kuidas ja mida sööme. Olgu siinkohal toodud mõned soovitused, mis aitavad meid hoida tervemate ja tegusamatena, toetades samal ajal ka meie vaimset tervist, kirjutab toitumisekspert Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi leheküljel

Söö mitmekesiselt ja tasakaalustatult

Segatoidulise inimese jaoks on viis põhitoidugruppi võrdselt olulise tähtsusega ning igast neist võiks midagi süüa iga päev, varieerides valikut ka iga toidugrupi sees. Viieks põhitoidugrupiks on tärkliserikkad toidud (leib, pudrud, kartul), puu- ja köögiviljad ning marjad, piim ja piimatooted, toidugrupp kala-muna-(linnu)liha, ning lisatavate rasvade, pähklite-seemnete ja õliviljade toidugrupp. Koguseliselt enim tuleks süüa toite kahest esimesena mainitud toidugrupist. Iga päev peaks toidulaual (värskelt või roogade koostises) olema vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju ning marju. Selleks tuleks püüda igal toidukorral süüa köögivilju (nt lõikudena, salatina, supi koostises) ja magusad näksid asendada puuviljade-marjadega.

Keskmise eestlase toidulaud on tasakaalust üsna väljas. Seetõttu on üldine soovitus suurendada köögiviljade (sh kaunviljade), aga ka marjade, täisteratoodete, kala ning pähklite-seemnete söömist. Samal ajal peaksid väga paljud vähendama magusate piimatoodete (kohukesed, magusad kohupiimakreemid jne), liha (eriti just lihatoodete, nt vorstid, singid jne), magusate-soolaste näkside (kommid, šokolaadid, küpsetised, magusad joogid jne) ning ka alkoholi tarvitamist. Kui neid muudatusi tundub liiga palju korraga, siis on mõistlik alustada väikeste sammudega, et need muutuksid igapäevaelu normaalseks osaks ja oleksid ka pikema aja jooksul jätkusuutlikud.

Söö regulaarselt

Regulaarne söömine aitab ühelt poolt varustada organismi pidevalt vajamineva energiaga ning hoida veresuhkru kõikumise väiksema. Teisalt vähendavad normaalsed söögivahed võimalust toidukorra saabumisel haarata suure nälja tõttu esimese kättesaadava (tihti toitumise mõttes ka väheväärtusliku) toidu järele või süüa üle. See on ka üks põhjustest, miks süüa hommikusööki. Organism on öö jooksul oma mobiilsed varud ammendanud ning õigel ajal neid täiendades vähendame hilisemat ülesöömist või valede valikute tegemist. Samuti näitavad uuringud seoseid hommikusöögi söömise ja kergema normaalkaalu hoidmise ning parema õppimis-, töö- ja keskendumisvõime vahel.

Joo vett

Vesi on organismi jaoks üks olulisemaid toitaineid. Kui teiste toitainete puhul on olemas organismis mõningased varud või lühiajalised kompensatsioonimehhanismid, siis ilma veeta inimene kaua vastu ei pea. Me saame vett ka söödud toitudest-jookidest (nt supist, teest, kurgist, isegi jahust), kuid isegi väga mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise korral peaks jooma päevas lisaks kolm klaasi vett. Füüsilise koormuse, higistamise või janu korral rohkemgi.

Mõtle enne söömist, aga vaid parasjagu

Mida poest osta? Mida õhtul söögiks valmistada? Et mitte iga päev nende küsimustega silmitsi seista, tasub mõelda oma söömisele paar päeva või veidi rohkemgi ette ning varuda tooraineid poest vaid paaril korral nädalas. Mida vähem poeskäike (eriti tühja kõhuga ja ilma ostunimekirjata), seda vähem ebavajalikke impulsiivoste ja ka igapäevast peamurdmist, mida valmistada. Enne sööma asumist võiks samuti mõelda, kas toit on valitud näljatunde ja organismi vajaduse või emotsioonide ajel. Väga palju igapäevasest näksimisest on pigem seotud emotsioonide ja mingite muude teguritega kui näljatunne.

Kui aga toidust mõeldakse üle paari tunni päevas (ja inimene ei ole kokk vms), võib see viidata mõnele söömishäirele. Söömishäire puhul ei saa inimene ise oma suhtumist toitu ja oma kehasse muuta või on see väga keeruline. Seda, et vajatakse abi, ei tohi häbeneda. Söömishäiretega inimesed vajavad kindlasti psühhiaatri abi. Dieeditamine ja toitumise pidev või tugev piiramine ka ilma söömishäiret põdemata ei ole (vaimset) tervist toetav.

Märksõnad
Tagasi üles