Kui pea ja liigesed pidevalt valutavad, võib põhjuseks olla levinud probleem

Ka tomatid ja juust võivad soodustada türamiini teket kehas, mis põhjustab toidutalumatust. Foto: Shutterstock

«Pidev väsimus võib olla märk sellest, et sinu praegused valikud toitumises ja elustiilis tuleks ümber vaadata,» ütleb toitumisterapeut Sandra Tamm.

Nüüdisühiskonnas tuleb hakkama saada erinevate «segajatega». Olgu selleks pidev kiirustamine, keskkonnamürgid, müra, vähene liikumine, kiired ja ebatervislikud toiduvalikud või kemikaaliderohked keha- ja koduhooldusvahendid. Kõik see kokku tähendab kehale suurt stressi ja katsumust juhul, kui jätta unarusse keha eest hoolitsemine, selgitab Tamm.

Mis põhjustab toidutalumatust?

Toiduallergia ja -talumatus on tänases ühiskonnas võrdlemisi levinud probleem.

Kuna üldine tervis sõltub suuresti soolestikus toimuvast, ei pruugi mõni toiduaine mingil ajahetkel meile enam sobida. «Kui süüa toiduaineid, mis kehale ei sobi, võib see pikemas perspektiivis soodustada tervisehädasid, nagu peavalu, kõhulahtisus või -kinnisus, kõhuvalu, iiveldus, liigese- ja lihasevalust depressioonini välja,» räägib toitumisterapeut. Ta lisab, et üksnes see, et tuttav mingeid toite ei söö, pole veel oma menüü piiramiseks tõsiseltvõetav põhjus. Märgata tuleks ikkagi oma keha vajadusi ja mittevajadusi ning tarvidusel konsulteerida erialaspetsialistiga.

Tamm selgitab, et sageli on toidutalumatuse põhjustajad keemilised ühendid histamiin ja türamiin, mida vabastavad meie kehas sellised toiduained, nagu munavalge, karpkala, maasikad, tomat, šokolaad, tsitrusviljad, sealiha ja teatud maitseained. Samuti fermenteeritud toidud, nagu juust, hapukapsas ja alkohoolsed joogid. Lisaks võib toidutalumatuse mehhanism olla ensümaatiline, nagu näiteks laktoositalumatuse korral.

Pea toitumispäevikut

Kui kõht pärast söömist valutab, seedimine on korrast ära, valutab pea või muutub kehvaks näonahk, soovitab Tamm alustuseks oma toiduvalikuid ja elustiili teadlikult vähemalt kaks nädalat toitumispäeviku abil jälgida, et paremini mõista, kas vaevust võib põhjustada mõni konkreetne toiduaine.

Võimalus on ka minna probleemiga toitumisnõustaja või -terapeudi konsultatsioonile, et koos toitumispäevik üle vaadata ning kahtlusalused toiduained kaardistada. Abistava vahendina saab järgmise sammuna kasutada katse-eksitusmeetodit, välistades kahtlusalused toiduained menüüst 3–6 nädalaks, mõnel juhul ka kauemaks. Uuesti võib neid menüüsse lisada Tamme sõnul ükshaaval, et jälgida organismi reaktsiooni 3–4 päevase intervalliga.

Proovides täiesti uusi maitseid, tuleks teha seda ühe uue toidu kaupa, samal põhjusel, et jälgida, kuidas organism uuele toidule reageerib. Tamm ütleb, et kogemus on näidanud, et inimene oskab tegelikult oma keha väga hästi kuulata, kui ta võtab selleks aega.

«Tõsiste allergiliste sümptomite või näiteks laktoositalumatuse kahtluse korral soovitaksin konsulteerida esmalt perearstiga, kes siis vajadusel suunab juba erialaspetsialisti vastuvõtule,» lisab Tamm.

Gluteeni- ja laktoosivaba menüü ei tähenda alati tervislikku toitumist

Kuigi erinevaid tooteid, mis sobivad laktoosi- ja gluteenivaba dieedi korral, on võimalik osta pea igast suuremast kauplusest ka taskukohase hinnaga, siis keerukam on Tamme sõnul teha valikuid nii, et tulemuseks poleks menüüs valmistoodete osakaalu suurenemine. «Gluteeni- või laktoosivabale menüüle üleminek ei tähenda automaatselt tervislikumat toitumist,» räägib ta.

Piima ja piimatooteid menüüst välja jätta ei ole lihtne, sest need on paljudes toitudes peidetud kujul. Piima koostisosi sisaldavad ka ravimid ja toidulisandid. Nii soovitab Tamm alati hoolikalt tootesilte lugeda.

Piima saab toitudes ja küpsetistes asendada esialgu kookose-, riisi-, mandli-, hirsi- ja kanepipiimaga. Hiljem võib proovida ka pähkli- ja sojapiima. Gluteenitalumatuse puhul tuleb järgida pakenditel gluteenivaba toote märgist, milleks on läbikriipsutatud viljapea.

Tamm tõdeb, et osal inimestel läheb vajadusel oma toitumisharjumuste muutmisega libedamalt kui teistel. «Kõigile ei sobi ühesugune tempo ja lähenemine, kuid otsuse – toiduvalikus või elustiilis midagi muuta – peab inimene siiski ise tegema. Kui tal on olemas sisemine soov oma elus midagi muuta, siis on võimalik teda ka aidata, kui ta tuge vajab.»

Toitumisterapeudi 12 soovitust teadlikuma toitumise ja elustiili poole liikumiseks:

• Söö päris toite ja joo puhast vett.
• Väldi lisaainetega ülekülvatud toite.
• Ära söö siis, kui oled endast väljas. Rahune ja siis söö.
• Lisa menüüsse puu- ja köögivilju.
• Ostes valmistooteid, loe silte – kas suudad koostisaineid hääldada.
• Ära küpseta toitu alumiiniumfooliumis (ära kata ka sellega toite).
• Maga 7–8 tundi ööund.
• Liigu iga päev värskes õhus vähemalt 20–30 minutit.
• Ära kasuta enda ümber keemilisi õhuvärskendajaid.
• Majapidamises kasuta naturaalseid tooteid.
• Kasuta naturaalseid tooteid ka isiklikus hügieenis.
• Parim viis midagi tehtud saada on alustada selle tegemist.