T, 29.11.2022

Apteeker avaldab kas ja kui palju peaks lapsele toidulisandeid andma

Ethel Jamnes
, Apteeker
Apteeker avaldab kas ja kui palju peaks lapsele toidulisandeid andma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Südameapteegi farmatseut Ethel Jamnes selgitab, milliseid vitamiine ja mineraalaineid lapse organism kasvamiseks ja arenemiseks vajab ning millisel juhul tuleks kaaluda lapsele toidulisandite andmist.

Inimorganism vajab eluks toitaineid. Toitained jagunevad makrotoitaineteks, milleks on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi ning mikrotoitaineteks nagu vitamiinid ja mineraalained. Inimese organism ei tooda ise mitte ühtegi mineraalainet ja enamikke vitamiine. Seega on oluline saada neid valmiskujul toiduga või preparaadina. Suurenenud vajadus esineb sageli lastel, kuna nende organism kasvab ja areneb kiiresti. Laste maitse-eelistused kipuvad aga olema üsna kitsapiirilised ning seetõttu võib nende menüü jääda liialt ühekülgseks.

Vitamiinid on organismi normaalseks tööks eluliselt tähtsad toitained. Vitamiinide põhiline ülesanne on aidata funktsioneerida ensüümidel, mis reguleerivad enamikke protsesse organismis. Meeles tuleb pidada, et toiduenergiat vitamiinid ei anna. Vitamiine on vaja väga väikestes kogustes, kuid neid tuleb saada pidevalt, sest enamiku varud organismis on lühiajalised.

Vitamiinide vajalik hulk sõltub eelkõige vanusest ja soost. Vitamiinide saadav kogus toidust sõltub ka toidu valmistamisviisist. Töödeldud toidud sisaldavad vitamiine üldjuhul vähem. Laste puhul võib vitamiinide puudus tekkida näiteks siis, kui süüakse tasakaalustamata ühekülgset toitu või lausa nälgitakse. Laste vitamiinipuuduse põhjuseks võib olla ka väga rasva- või suhkrurikaste toitude söömine.

Mitmekülgse ja tasakaalustatud toitumisega inimene üldjuhul vitamiinide toidulisandeid (välja arvatud D3-vitamiin) ei vaja. Tasakaalustatud toitumise kohta leiab juhiseid Tervise Arengu Instituudi lehelt www.toitumine.ee. Enne kui lapsele mõnda vitamiini osta, tasub veenduda preparaadi vajalikkuses. Kui üldised tervisenäitajad annavad märku vitamiinide puudusest organismis, tuleks preparaadi sobivuse ja manustamise kohta küsida nõu apteekrilt. Näiteks võivad vitamiinide vajaka jäämisele viidata lapse pidev väsimus, mängutuju puudumine, suurem vastuvõtlikkus haigustele, kehv söögiisu, lihaste nõrkus või kahvatu nahk.

Mõnel juhul on vajalik C-vitamiini, rauda, kaltsiumi või B-grupi vitamiine juurde tarbida. Mõne vitamiini tarbimisel võime olla kindlad, et lapse organism seda igapäevaselt või profülaktiliselt juurde ka vajab. Üheks selliseks vitamiiniks nii väikelastele kui noortele on D-vitamiin. Antud vitamiini võib nimetada üheks tähtsamaks toidulisandiks ning selle juurde tarvitamine, eriti sügis-talvisel perioodil, on kindlasti vajalik. Vitamiin D on oma toimelt hormoon ja tema tähtsaim roll on kaltsiumi ainevahetuse reguleerimine ja sealjuures luude ning hammaste tugevuse tagamine. Samuti osaleb D-vitamiin lihaskontraktsiooni, kehaasendi ja tasakaalu regulatsioonis. Üha enam teadvustatakse D-vitamiini ka tugeva immuunsüsteemi osana. Lastel ja täiskasvanutel on soovituslik D3 toidulisandi kogus 10 µg (400 IU), eakatel 20 µg (800 IU) päevas. Päevane maksimaalne lubatud D-vitamiini kogus on 100 µg (4000 IU).

C-vitamiin on organismi tugev antioksüdant ning seda tarvitatakse enamasti haiguste ennetamiseks. Immuunsüsteemi nõrgenenud talitlus võib seega viidata C-vitamiini puudusele. Seetõttu kooli ja lasteaia laste immuunsuse tõstmiseks, eelkõige haiguste perioodil, võiks C-vitamiini lisaks võtta. Samuti kui märgata igemepõletike teket või veritsust, tuleks kahtlustada C-vitamiini defitsiiti organismis.

Oluliseks elemendiks laste arengus on ka raud. Raua puuduse all kannatavatel lastel võib aeglustuda vaimne ja füüsiline areng. Pidurduda võib ka kognitiivne areng. Lastel, kellel on rauapuudus, võivad vähenenud olla ka tähelepanu ja keskendumise võime. Kuid enne raualisandi juurde võtmist tuleks nõu pidada arstiga.

Kaltsiumi defitsiidile viitavad tavaliselt liigeste, luude ja lihaste valulikkus, jalalihaste jõu nõrgenemine, krambid, hammaste lagunemine, vinnlööve ning kasvuhäired lapseeas. Laste hüperaktiivsus võib olla jällegi magneesiumi puuduse põhjuseks. Palju räägitakse ka oomega rasvhapete vajalikkusest. Põhiline on oomega-3 rasvhape, mis on oluline aju, närvide ja silma võrkkesta arenguks imikueas ning normaalseks aju- ja nägemisfunktsiooniks kogu elu vältel. Koolis pingelisel perioodil ja ka ajutegevuse normaalseks toimimiseks on vajalik tagada ka B-grupi vitamiinide olemasolu.

Kuigi enamik tervislikult toituvaid lapsi ei vaja vitamiine, võivad konkreetsed asjaolud siiski mõjutada lapse vajadust täiendavate toitainete järele. Lastele mõeldud vitamiinid ja mineraalaineid on välja mõeldud ainete õigeid annuseid arvestades. Seega palju preparaate leiab juba erinevate elementide kooslusena. Õige preparaadi valimisel tuleb silmas pidada lapse vanust, kas ta oskab tabletti närida või neelata või sobivad hoopis vedelal kujul vitamiinid. Sobiva preparaadi aitab valida ning häid soovitusi vitamiinide manustamise osas annab alati apteeker. Tasub meeles pidada, et vitamiini preparaadid on küll head organismi turgutamiseks, kuid ükski vitamiinipreparaat ei asenda tervislikku ja täisväärtuslikku toitumist.

Märksõnad
Tagasi üles