Arst räägib, kui palju magada kõrge vererõhu ennetamiseks

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

«Üks põnevamaid viimase kümnendi avastusi unemeditsiinis on seotud glümfaatilise süsteemiga ajus. Tegemist on aju «prügist» vabastamisega,» ütles unearst Heisl Vaher.

Aju koosneb struktuuridest, mille ainevahetuse tase on kõrge ning tegevuse käigus toodetakse mürgiseid aineid, mis tuleb ajust eemaldada, rääkis dr Vaher ajalehes Tervise Meeter. «Juhul kui tekkinud kahjulikud ühendid beetaamüloid ja tauvalk jäävad ajusse, tekib ajurakkude kahjustumine ning pikemas perspektiivis on oht dementsuse arenguks,» selgitas arst.

Riskid realiseeruvad pika aja jooksul, kuid teisalt on teada, et inimese une pikkuses on viimase saja aasta jooksul esinenud tunniajaline vähenemistendents. «Unepuudus tekitab kehas ja ajus põletikulisi protsesse, mille käigus vabanevad ained kahjustavad otseselt ajurakke ja nendevahelisi ühendusteid,» nentis Vaher.

«Une vähesus ja kroonilised põletikulised seisundid mõjutavad ka südametervist. Kui varem on omaks võetud, et vanemaealistel on uni kehvem ja lühem, toovad viimase aja uuringud üllatuslikult esile, et ka keskealised, keskmiselt 45-aastased, toovad välja subjektiivset kehva unekvaliteeti, mis on seotud kõrgemate vererõhuväärtustega arsti vastuvõtule pöördumisel.» Vererõhuhaigus võib kulgeda pikalt inimesele kaebusi põhjustamata.

Uuringud näitavad Vaheri sõnul, et vähem kui 7-tunnine uni tõstab juba riski kõrgemate vererõhuväärtuste tekkeks.

Lugu ilmus esimest korda aastal 2022.