Igale inimesele saab luua oma vähki raviva vaktsiini

Oma nahka peaks kontrollima kord kuus. Foto: Foto cottonbro, Pexels

Uudiseid vähki ravivatest vaktsiinidest tuleb juurde. Kui eelmises sama teemat käsitlevas loos oli juttu peamiselt pankreasevähki ravivast vaktsiinist, siis nüüd selgub, et edasi on liigutud ka agressiivset nahavähki - melanoomi - raviva vaktsiiniga.

Aastal 2016 andis hiiglaslik farmaatsiafirma Merck tollel ajal veel väiksele ravimeid arendavale ettevõttele Moderna 200 miljonit dollarit selleks, et välja uurida, kuidas saaks mRNA-d kasutada igale patsiendile ainuomase vähki väljaraviva vaktsiini loomiseks. See oli üsna julge samm, sest ühtegi mRNA tehnoloogial põhinevat ja veenvaid tulemusi näitavat vähivaktsiini polnud siis veel tehtud. Esimene vähki raviv vaktsiin, mis tehtud teise tehnoloogiaga, oli registreeritud alles 2010 ning sellegi tõhusus polnud kuigi muljetavaldav.

Koroonapandeemia tõi mRNA tehnoloogial põhinevad koroonavaktsiinid ja hulganisti uusi teadmisi immunoloogiast ning sellestki, kuidas vaktsiinide loomise tehnoloogilistest kitsaskohtadest üle saada. Algses lepingus oli juttu ka sellest, et kui Moderna saavutab edu, võib Merck lisa maksta ning asuda koos Modernaga vähivaktsiine väljatöötama ja turustama. Nüüd selgub, et Merck ongi maksnud Modernale 250 miljonit dollarit lisaks, mis viitab, et nende mRNA vähivaktsiinid on väga lootustandvasse seisu jõudnud.

mRNA ehk infoRNA kannab piltlikult öeldes edasi geenis salvestatud infot, kuidas kindlat valku moodustama peab.

Praeguseks on teada, et Merck katsetab nahavähivastast ja isikupärastatud mRNA vaktsiini 2. faasi kliinilises uuringus. Lisaks kasutatakse uuringus Mercki immunoloogilist vähiravimit pembrolizumabi, mis on juba kasutusel melanoomi raviks.

Pikaajaline koostöö, mis ühendab Mercki teadmised immuno-onkoloogiast Moderna teedrajava mRNA-tehnoloogiaga, on loonud uudse ja isikupärastatud lähenemisviisi, selgitab Mercki üks juhtidest Eliav Barr.

Iga vaktsiini loomiseks võtab Moderna patsiendi kasvajast proovi. Seejärel kasutatakse geneetilise sekveneerimise tehnoloogiat, et tuvastada valke, mida nimetatakse neoantigeenideks. Neid valke leidub ainult vähirakkude pinnal ja need on iga inimese puhul ainulaadsed.

Moderna kasutab seejärel oma mRNA tehnoloogiat, et luua individuaalne vaktsiin, mis juhendab patsiendi keha tootma kuni 34 konkreetsele vähile omast valku, mida näidatakse immuunrakkudele kui sihtmärke. Idee seisneb selles, et vaktsiin käivitab immuunvastuse nende uute valkude vastu, aidates immuunsüsteemil seejärel tuvastada ja rünnata vähirakke.

Nagu eelmises kõhunäärmevähi vaktsiinide looski, eemaldati Moderna parasjagu käimasolevas 2. faasi mRNA-4157 uuringus 157 patsiendilt kõrge riskiga melanoomid operatsiooni teel.

Osadele patsientidele anti operatsiooni järel kokku üheksa annust isikupärastatud vähivaktsiini ja pembrolizumabi kolmenädalaste vahedega ühe aasta jooksul või hetkeni, kuni nende melanoom vaatamata ravile tagasi tuli. Ülejäänutele manustati ühe aasta jooksul ainult pembrolizumabi iga kolme nädala järel. Vaktsiini ülesanne on likvideerida peitupugenud nn vähi tüvirakud, värskelt kasvajalisteks muutunud rakud ja eemaldamata jäänud vähirakud.

Arvestades Mercki uut investeeringut vähki ravivasse vaktsiini, tundub mõistlik oodata positiivseid tulemusi. Infot katsetuste kulu kohta on oodata veel sellel aastal.

Allikas: Freethink

Loe, kuidas vältida melanoomi, kuidas oma nahka kontrollida, millised on kahtlased märgid ning kuhu pöörduda kahtluse korral!