E, 5.12.2022

Praxis: noorte liikumisvähesuse lahendamiseks tuleb kuulata ka noori

PM Tervis
Praxis: noorte liikumisvähesuse lahendamiseks tuleb kuulata ka noori
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Sille Annuk/Scanpix

Mõttekoja Praxise valminud analüüsist selgub, et noortele pakutavad treeningud ei vasta alati noorte vajadustele, puudub paindlikkus ja on orienteeritud tippspordile. Liikumisvähesusega tegelemiseks tuleb silmas pidada just neid murekohti.

Eesti noorte liikumisaktiivsus on kesine – uuringute järgi liiguvad alla soovitusliku normi (ehk vähem kui 60 minutit ööpäevas) 43 protsenti lastest. Kõige vähem liiguvad gümnaasiumiealised noored.

Soovitusliku liikumisaktiivsuse normi täitmiseks on üks parimaid viise juhendatud sporditreeningud. Praxise analüüsist selgus, et treeningutes osalemise takistus on noorte muude kohustuse kasv gümnaasiumieas ning sporditreeningute varajane spetsialiseerumine tippspordile. Veerand analüüsi jaoks intervjueeritud noortest pidas tippspordile orienteeritust neile ebasobivaks. Gümnaasiumi-ealiste suunatud treeningud on noorte hinnangul suunatud sageli tippspordile. See aga ei sobi noortele, kes soovivad trenni teha kehalise aktiivsuse hoidmiseks, mitte tipptulemuste saavutamiseks.

Veel suurema murena nägid noored sõprade ja tuttavate lahkumist trennist või olukorda, kus sõprussuhteid trennikaaslastega ei tekigi. Treeningust loobutakse ka siis, kui kooli- ja teised huvialadega seotud kohustused on noore jaoks ajamahukamad ja olulisemad. Liikumist peavad noored siiski oluliseks – seda nii enda puhul kui ka üldisemalt ühiskonnas.

Mõttekoja Praxis analüüsist selgus, et probleemi lahenduseks tuleb treeningute ja treenimisvõimaluste disaini väljatöötamisel arvestada enam noorte endi soovide ning vajadustega. Enam tuleb teha koostööd erinevate liikumisharjumuste temaatikaga tegelejate vahel. Lisaks sellele on noortele oluline treeningute paindlikkus, kättesaadavus ja noorele sobivad treeningtingimused.

Uuringu «Gümnaasiuminoorte liikumisharjumuste ja kehalise võimekuse teemaline analüüs ning mõttehommik» projektijuht, Praxise analüütik Anni Kurmiste toonitas, et ebapiisav kehaline aktiivsus toob noortele terviseprobleeme, seda nii lähi- kui ka kaugemas tulevikus.

«Noorte kehalise aktiivsuse arendamine peaks olema riiklik rahvatervise prioriteet, teemaga tegelemisel on oluline hoida pikaajalist strateegilist vaadet ja kaasata seotud osapooli. Eriti oluline on just noorte endi hoiakute ja arvamustega arvestamine,» sõnas Kurmiste. «Noortekeskne disain ja paindlikkus on hetkel sporditreeningutes puudulik.»

Kuna noorte treeningvajadused ja -soovid on erinevad, on omaette väljakutse mitmekülgse sportimisvõimaluste valiku tagamine. Samuti tuleb julgustada sportimisega hilisemat alustamist või spordiala vahetamist.

Analüüsi tulemustega on võimalik tutvuda Praxise kodulehel.

Märksõnad
Tagasi üles