Uneekspert Kene Vernik soovitab: kuidas kiiresti ja kvaliteetsesse unne suikuda (1)
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
3. november 2022, 21:21
/nginx/o/2022/11/03/14937731t1h7762.jpg)
71 protsenti eestlastest magab iga öö vähem kui kaheksa tundi ning ligi pooltel (45 protsenti) on vähemalt paaril korral nädalas raskusi magama jäämisega. Uneekspert Kene Vernik selgitab, kuidas muretult magama jääda ning mida jälgida, et uni oleks kvaliteetne ja värskendav.
Hiljutisest Samsungi tellitud küsitlusest selgus, et 63 protsenti Eesti inimestest magab iga öö 6–7 tundi ja kaheksa protsenti kõigest 4–5 tundi. Veerandi hinnangul tuleb neil unetunde kokku kaheksa ja rohkemgi. Sama uuringu järgi on natuke üle poolte ehk 51 protsendi Eesti inimeste hinnangul üheks nende kehva une põhjuseks stress. 30 protsenti vastanutest arvas, et just stressi tõttu on nende uni kerge ja nad ärkavad öö jooksul mitu korda üles.
/nginx/o/2022/11/04/14939101t1h5d17.jpg)
Uneekspert Kene Vernik märkis, et täisealine võiks magada ööund vähemalt 7,5–8,5 tundi. «On oluline, et inimene puhkaks end välja. Vastasel juhul ongi ta vastuvõtlik paljudele erinevatele stiimulitele, mis tema keha ärritab. Vähese une tagajärjel hakkab keha öösel tootma stressihormooni kortisooli ja see kurnab ära kogu keha. Inimene on rohkem ärevam, ärritunud, ärgas, väsinud, kurnatud. Seega unetus ja vähene uni võib viia kogu keha väga kiiresti stressi,» selgitas Vernik.
:format(webp)/nginx/o/2021/09/20/14081515t1h463c.jpg)
«Muidugi võib stressirohke olukord vastupidi mõjutada ka und. Tihti ei suuda inimesed uinuda õhtul, sest palju erinevaid muremõtteid on peas, see kurnab keha ja hoiab meid tugevas stressi nõiaringis,» märkis Vernik.
«Kõige keerulisem ongi olukord neil, kellel on päevane stress ja öine tugev unetus – ehk siis nende inimeste keha ei saagi rahuneda, sest stressihormoon on aktiivne kogu aeg. Keha teeb palju rohkem tööd, et ellu jääda, kulutades oma ressurssi. Kurnatud inimese ligi hakkavad hiilima aga paljud muud häired ja kroonilised haigused. Näiteks südame-veresoonkonnahaigused, meeleoluhäired, kroonilised valud kehas jne.»
Kerge viis oma une jälgimiseks on tänapäevased nutiseadmed. «Kell saab aru, millal te voodisse heitsite, mis hetkel üles tõusite, millised olid teie tervisenäitajad magamise ajal ja kui kaua te puhkeasendis olite. Vajadusel oskab salvestada ka teie norskamist ja paremaks uneks soovitusi jagada. Kõik see on vajalik info, kui soovite kvaliteetsemalt magada,» selgitas Samsung Eesti mobiiliseadmete tootekoolitaja Kirill Kozlov.
Mida aga teha selleks, et kiiremini magama jääda?
Küsitluse järgi üritab 51 protsenti Eesti inimestest lihtsalt võimalikult vagusi voodis lamada, 23 protsenti surfab internetis, 21 protsenti loeb raamatut ning 17 protsenti inimestest vaatab telerit. 16 protsenti eestlastest märkis, et tegelevad paremini magamajäämise nimel hingamise ja lõõgastumise harjutustega.
Uuneekspert Kene Vernik jagab mõned reaalsed soovitused kiirema une saavutamiseks:
- Tule voodist 15 minutiks välja (korista, kuula muusikat, lahenda lihtsat ristsõna jne) ja mine tagasi voodisse.
- Tee mõnd lõdvestustehnikat. Näiteks keskendu oma hingamisele ja lase kehal rahuneda.
- Võta paber ja pane kirja, mis sind vaevab. Küsi endalt ka, mis on see kõige hullem asi, mis saab juhtuda.
- Too oma tähelepanu helide juurde. Lihtsalt kuula helisid enda ümber ja keskendu neile.
- Tule voodist välja, viska matile/vaibale pikali ja kuula mõnd teadveloleku (i.k mindfulness) helifaili (youtube, soundcloud).
- Tule voodist välja ja tee lihtsaid lihase venitusharjutusi. Näiteks yin-joogat, tai chi'd, lihaselõdvestust.
- Jää voodisse ja leia laest üks kindel punkt, mida vaadata. Proovi hoida oma silmi võimalikult kaua lahti, püüa mitte magama jääda. Silmad pane alles siis kinni, kui tõesti enam ei jaksa.
Uuringufirma Norstat viis Samsungi tellimusel Baltikumi inimeste tervisekäitumisega seotud küsitluse läbi 2022. aasta septembris. Igast riigist osales uuringus 1000 inimest vanuses 18–74.