Teadlased tuvastasid olulise teguri, mis soodustab ülekaalu kujunemist

Mitu tundi sina öösel magad? Foto: Shutterstock

Euroopa kardioloogiaühing (EKÜ) tutvustas veebiajakirjas Medicalexpress oma 2022. aasta kongressil kantud uuringut une pikkuse kardiometaboolsest mõjust noorukitele, vahendab ajakiri Eesti Arst.

Uuringus, mis valmis Hispaanias kardiovaskulaarsete uuringute riiklikus keskuses Madridis, oli vaatluse all 1229 noorukit (võrdselt poisse ja tütarlapsi), keda jälgiti alates 12. eluaastast. Neil mõõdeti 12., 14. ja 16. eluaastal seitsmel järjestikusel päeval uneaja pikkus, kehamassiindeks (KMI) ja metaboolsele sündroomile viitavad tunnused: vööümbermõõt, arteriaalne vererõhk, glükoosi ja lipiidide sisaldus veres. Uneaja pikkust ööpäevas hinnati järgmiselt: liiga lühike – alla 7 tunni; lühike – 7–8 tundi; optimaalne – 8 tundi ja enam.

Optimaalse pikkusega une – ööpäevas 8 tundi ja enam – magasid 12aastastest uuritutest vaid 34 protsenti, 14aastastest 23 protsenti ja 16aastastest 19 protsenti. Ilmnes kindel seos: optimaalsest lühema uneajaga vaatlusaluste seas oli enam ülekaalulisi ja rasvunuid ning see oli sõltuv uneaja pikkusest. Näiteks oli 14aastaste teismeliste hulgas, kes magasid 7–8 tundi ööpäevas, rasvunuid/ülekaalulisi 29 protsenti, ning nende hulgas, kes magasid alla 7 tunni, oli liigne kehakaal 72 protsendil.

Sarnaselt olid ka optimaalsest lühema uneaja korral enam väljendunud metaboolsele sündroomile viitavad näitajad.

Optimaalse uneajaga teismelistel oli võrreldes liiga lühikese või lühikese uneajaga eakaaslastega ka une kvaliteet parem. Poistel ilmnes tendents magada lühemat aega.

Uuringu andmeil on optimaalsest lühem uneaeg dieedi iseärasustest ja füüsilisest aktiivsusest sõltumatu, iseseisev ülekaalu ja rasvumise riskitegur. Autorite arvates peaks ka koolis lastele tutvustama tervislikke uneharjumusi.