Paanikahoog - traumaatiline kogemus, mis jätab jälje pikaks ajaks

Paanikahoog võib tabada igaüht. Foto: Shutterstock

Enamik eksperte defineerib paanikahoogu kui äkilist intensiivse hirmu tekkimist. Paanikahoogudega inimesi pommitavad vaimsed ja füüsilised sümptomid, mis võivad inimesiti erineda, kirjutab New York Times. 

Millised sümptomid viitavad paanikahoole?

Kiirenenud pulss, hingamisraskused, surisevad või värisevad jäsemed, samuti võib tekkida iiveldus, pitsitused või valu rindkeres ja lämbumistunne. Mõned kogevad keha kuumenemist ja higistamist, teised aga külmavärinaid. Paanikahoogu sattunud inimesed mõtlevad tihti, et nad kaotavad aru, lähevad hulluks või surevad ära. Tihtipeale arvatakse, et paanikahoog on südameinfarkt, sest neil on üsna sarnased sümptomid. 

Need, kes kogevad paanikahoogusid regulaarselt, ei pruugi kogeda kõiki sümptomeid. Sama ootamatult, kui paanikahood tekivad, need ka mööduvad. Sümptomid süvenevad kümne minuti jooksul ja kaovad tavaliselt poole tunni jooksul, kuigi mõned inimesed võivad tunda püsivaid mõjusid.

Kogemus võib aga olla traumaatiline ja inimesed, kellel on paanikahood, võivad hakata kartma aistinguid, mis meenutavad neile paanikahoo sümptomeid, näiteks õhupuudus trepist üles kõndides. Samuti võivad need inimesed vältida kõike, mis neile seda episoodi meenutab. 

Mõnel inimesel võib tekkida paanikahäire, mida psühholoogid määratlevad korduvate ootamatute paanikahoogudena, mis häirivad igapäevast toimimist. Kui 15–30 protsendil inimestest on elus vähemalt üks paanikahoog, siis ainult kahel kuni neljal protsendil tekib paanikahäire. Osal neist inimestest – ligikaudu igal kolmandal – areneb ka agorafoobia, millega võib kaasneda hirm avalike või rahvarohkete kohtade, ühistranspordi, järjekorras seismise või kodust lahkumise ees. See võib juhtuda ka siis, kui inimesed hakkavad intensiivselt kartma kohti, kus neil on varem olnud paanikahood.

Mis põhjustab paanikahoogu?

Paanikahooge võivad põhjustada erinevad stressitegurid, nagu traumaatilised sündmused, rahalised mured või isegi avalik esinemine. Kuid episoodid võivad tekkida ka ootamatult, ilma ühegi kindla vallandajata. 

Kui inimesed kogevad intensiivset stressi, aktiveerib see sümpaatilise närvisüsteemi. See on närvide võrgustik, mis käivitab «võitle või põgene» reaktsiooni tajutavale ohule. Kehast vabanevad kemikaalid, nagu adrenaliin ja norepinefriin, mis põhjustavad kiiret pulssi, pupillide laienemist ja higistamist.

Paljud teadlased usuvad, et paanikahood võivad tekkida siis, kui aju ei suuda korralikult saata sõnumeid prefrontaalse ajukoore ja amügdala vahel. Esimene neist on seotud loogika ja arutluskäiguga, teine reguleerib emotsionaalset regulatsiooni. Paanikahoo ajal on amügdala hüperaktiivne, samas kui prefrontaalne ajukoor on vähem reageeriv.

Kes saavad paanikahoo?

Igaüks meist võib seda kogeda. Risk on kõrgem aga teismeliste ja 20-aastaste inimeste puhul. Kui teil pole 45. eluaastaks paanikahoogu olnud, on vähem tõenäoline, et see üldse tekib. 

Naistel on paanikahoogude tõenäosus rohkem kui kaks korda suurem kui meestel, teadlased pole täiesti kindlad, miks see erinevus eksisteerib.

Kuidas leevendada paanikahoogu?

Kui teil pole varem paanikahoogu esinenud ja tekib valu rinnus ning õhupuudus, siis tasub pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, sest on võimalik, et tegemist on südameprobleemiga. 

Kui teil juba on paanikahooge esinenud ja mõistate, et algamas on uus, siis tasub end viia kurssi tehnikatega, mida saab enne episoodi algust harjutada. 

• Tuletage meelde, et olete ka varem paanikahoo üle elanud ja kuigi see tundub hirmutav, ei ole see eluohtlik. 
• Tea, kellele helistada. Rääkimine võib aidata paanikahoogu n-ö maha suruda. Leidke inimene, kellega lihtsalt rääkida. 
• Loendage teid ümbritsevaid värve, öelge värvi nimi valjusti. See võib aidata meeltes kasvavat ärevust kõrvale juhtida. 
• Hoidke jääkuubikut või asetage randmele jahe märg lapp. Külmašokk võib aidata keskenduda sellele hetkele ning leevendada ebameeldivat kuumahoogu. 
• Hinga nagu laps. Paanika maandamiseks sobivad hingamisharjutused. Selle asemel, et hingata rindkerega, proovige hingata kõhuga. See võib aeglustada ja rahustada hingamist. 

Kuidas paanikahooge vältida?

Kui teil tekivad korduvad paanikahood, tasub kindlasti abi otsida. Üks tõhusamaid ravimeetodeid on kognitiivse käitumusliku teraapia vormid, mis aitavad muuta mõttemustreid.

Mõned ravimid, sealhulgas antidepressandid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ehk SSRId, võivad samuti olla abiks paanikahoogude ohjamisel. 

Nii häiriv, kui paanikahoog ka poleks, on oluline meeles pidada, et see on hästi ravitav, ja nii äkki, kui see võib tekkida, hakkab see ka tuhmuma.