Rohelise Vahemere dieedi järgimine vähendab märkimisväärselt vistseraalset rasvkude, siseorganite ümber olevat rasva, mis kujutab tervisele ohtu, vahendab Medical Xpress.
Selle dieedi muudetud variant aitab tõhusalt hävitada kõhurasva
Hiljuti võrdlesid teadlased rohelist Vahemere dieeti traditsioonilise Vahemere dieedi ja mitte-vahemerelise tervisliku toitumisega suuremahulises kliinilises sekkumisuuringus DIRECT PLUS. Hilisem analüüs näitas, et roheline Vahemere dieet vähendas vistseraalset rasva 14%, Vahemere dieet 7% ja mitte-vahemereline tervislik toitumine 4,5%. Uuring avaldati ajakirjas BMC Medicine.
Vistseraalse rasva vähendamist peetakse kaalulangetamise tõeliseks eesmärgiks, kuna see on olulisem tervisenäitaja kui inimese kaal või talje ümbermõõt. Vistseraalne rasv koondub aja jooksul elundite vahele ning toodab hormoone ja mürke, mis on seotud südamehaiguste, diabeedi, dementsuse ja enneaegse surmaga.
Uuringut juhtis Iisraeli Negevi Ben-Gurioni ülikooli professor Iris Shai – ühtlasi Harvardi rahvatervise kooli abiprofessor ja Saksamaa Leipzigi ülikooli auprofessor – koos rahvusvahelise kolleegide rühmaga.
DIRECT-PLUS katseuuringute meeskond oli esimene, kes tutvustas rohelise Vahemere dieedi kontseptsiooni. See modifitseeritud Vahemere dieet on täiendavalt rikastatud polüfenoolidega, millest paljud toimivad antioksüdantidena ja vähendavad organismis vabade radikaalide kahjustavat toimet. Samuti sisaldab see vähem punast/töödeldud liha kui traditsiooniline Vahemere dieet. Lisaks päevasele kreeka pähklite kogusele (28 grammi) tarbisid osalejad 3–4 tassi rohelist teed päevas ja 100 grammi lemleliste (veetaim) kokteili päevas. Viimane sisaldab palju biosaadavaid valke, rauda, B12, teisi vitamiine, mineraale ja polüfenoole ning asendab liha.
Uuring kestis 18 kuud ja katses osales 294 inimest.
«Tervislik eluviis on iga kaalulangetusprogrammi alus. Eksperimendi tulemustest saime teada, et toidu kvaliteet ei ole vähem oluline kui tarbitud kalorite arv ning eesmärk on täna mõista erinevate toitainete toimemehhanisme, näiteks polüfenoolid, ja tühjad süsivesikud ja töödeldud punane liha, ja nende mõju rasvarakkude diferentseerumisele ja kogunemisele siseelundite ümber,» ütleb Shai.