Samuti võiks rohkem uurida näiteks rasvade kohta – kas eelistada tuleks taimeõli, võid või hoopis margariini? «Just margariin sisaldab kunstlikke hüdrogeenitud taimerasvu ehk sünteetilisi transrasvhappeid, mis on tahkestatud, tekitades seeläbi rohkem veresoonte lubjastumist ehk ateroskleroosi,» selgitas ta.
Oliiviõli ja kalaõli kasulikkus on inimestele aga paremini teada. «Nad sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid, mida inimene saab ainult toiduga ja ise sünteesida ei oska, kuid omavad näiteks ka põletikuvastast mõju,» märkis proviisor.
Õlide puhul on oluline järgida tema termilise töötlemise tingimusi. «Rohekat salatiõli ei tohi kuumutada, sest siis see muutub ebatervislikuks ühendiks või et pann tuleb alati ära puhastada eelmisest õlijäägist, täpselt samal põhjusel,» soovitas ta.
Nii võiks läheneda pea igale toiduainele, mis pere toidulauale jõuab. «Kui teate, mida toit sisaldab ja milleks ta hea või halb on, siis on lihtsam teda rohkem või vähem tarvitada. Selles maailmas on palju õppimist ja avastamist,» julgustas Lehari.
Õpi midagi uut ja huvitavat
Proviisori kolmandaks soovituseks on püüda saada targemaks ning end vaimselt arendada. «Miks mitte alustada millegi uuega, mis turgutaks vaimu ja seeläbi ka keha? Tutvuge näiteks sellise valdkonnaga, mis teile on tundunud keeruline ja milles te ei tunne end veel kindlalt,» soovitas ta.
Näiteks võiks proovida ära õppida mõne uue keele või tutvuda mõne uue meditsiinivaldkonnaga lähemalt. «Miks mitte teha endale selgeks geneetika põhitõed? Nii hakkate aru saama geenivaramu ülesandest ja võimalustest, sealhulgas sellest, kui vaevarikas on geenide kokkulugemine ja kui vaevanõudev ja vastutusrikas töö on selle informatsiooni tõlgendamine,» näitlikustas ta.