/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/01/09/15068692t1h093d.jpg)
Eesti inimeste üks kevadsuvine meelistegevus aitab hoida ihu vastupidava. Colorado ülikooli värske uuring näitas, et aiandusel on füüsilisele ja vaimsele tervisele võimas mõju.
Üllatav tegevus aitab alandada vähiriski
Uuring kogukonnaaianduse kohta näitas, et need, kes hakkasid tegelema aiatööga, sõid rohkem kiudaineid ja said rohkem kehalist aktiivsust – kaks teadaolevat viisi vähi ja krooniliste haiguste riski vähendamiseks. Samuti vähenes nende stressi ja ärevuse tase märkimisväärselt.
Tulemused avaldati mainekas ajakirjas The Lancet Planetary Health.
«Need leiud annavad konkreetseid tõendeid selle kohta, et kogukonnaaiandus võib mängida suurt rolli vähi, krooniliste haiguste ja vaimse tervise häirete ennetamisel,» ütles vanemautor Jill Litt, Colorado ülikooli keskkonnauuringute osakonna professor Medical Xpressis.
Litt on suure osa oma karjäärist kulutanud selleks, et leida taskukohaseid ja jätkusuutlikke viise haiguste riski vähendamiseks, eriti madala sissetulekuga kogukondades. Aiandus tundus ideaalne koht alustamiseks.
«Ükskõik kuhu te ka ei läheks, inimesed ütlevad, et aianduses on lihtsalt midagi, mis paneb end paremini tundma,» ütles Litt. Ilma tõenditeta on aga kogukondlike aiandusprogrammide tarvis raske toetust saada, ütles ta.
Mõned väikesed vaatlusuuringud on näidanud, et aiandusega tegelevad inimesed söövad rohkem puu- ja köögivilju ning neil on tervislikum kaal. Kuid on olnud ebaselge, kas tervemad inimesed kipuvad rohkem aeda või mõjutab aiandus tervist.
Lünkade täitmiseks värbas Litt Denveri piirkonnast 291 täiskasvanut, kes ei tegele aiatööga ja kelle keskmine vanus oli 41 aastat. Üle kolmandiku olid hispaanlased ja üle poole madala sissetulekuga leibkondadest.
Pärast viimast kevadkülma määrati pooled kogukonnaaianduse rühma ja pooled kontrollrühma, kellel paluti aiatöödega alustamist oodata aasta.
Aiandusrühm sai mittetulundusühingu Denver Urban Gardens programmi kaudu tasuta kogukonnaaia krundi, seemneid ja istikuid ning aianduse sissejuhatava kursuse.
Mõlemad rühmad andsid ülevaateid oma toitumise ja vaimse tervise kohta, mõõdeti ka kehalisi näitajaid ja kõik kandsid aktiivsusmonitore.
Head kiudained
Sügiseks sõid aiandusrühma kuulujad keskmiselt 1,4 grammi ehk seitse protsenti rohkem kiudaineid päevas kui kontrollrühma inimesed.
Autorid märgivad, et kiudained aitavad leevendada põletikulisi protsesse ja avaldavad mõju immuunvastusele, mõjutades kõike, alates sellest, kuidas toitu lagundame, kuni meie soolestiku mikrobioomi tervisliku seisundini ja selleni, kui vastuvõtlikud oleme diabeedile ja teatud vähivormidele.
Kui arstid soovitavad umbes 25–38 grammi kiudaineid päevas, siis keskmine täiskasvanu tarbib vähem kui 16 grammi.
«Kiudainete hulga suurendamisel ühe grammi võrra võib olla tervisele suur positiivne mõju,» ütles kaasautor James Hebert, Lõuna-Carolina ülikooli vähiennetuse programmi direktor.
Aiandusrühm suurendas ka oma kehalise aktiivsuse taset umbes 42 minuti võrra nädalas. Rahvatervise agentuurid soovitavad vähemalt 150 minutit füüsilist tegevust nädalas. Ainult kaks kuni kolm korda nädalas kogukonnaaeda külastades täitsid osalejad 28 protsenti sellest nõudest.
Aiandusrühmas langes ka stressi ja ärevuse tase. Kusjuures nendel, kel oli uuringu alguses kõige rohkem stressi ja ärevust, leevenesid vaimse tervise probleemid enim.
Uuring andis kinnitust, et isegi algajad aednikud saavad oma esimesel hooajal lõigata ajaviitest mõõdetavat tervisekasu. Litt arvab, et kogemuste ja üha suurema saagikusega kaasnevad ka üha suuremad hüved.