/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/26/14019688t1h7fd8.jpg)
Lühike uneaeg ja halb une kvaliteet on tõsised kõrgvererõhutõve riskitegurid, ilmnes USA uuringus.
Üllatav tegur põhjustab kõrget vererõhku
USA rahvatervise ja toitumise uuringu (NHANES) raames aastatel 2015–2018 kogutud materjalide analüüsil selgitati erinevate unehäire tüüpide seoseid arteriaalse hüpertensiooni kujunemise riskiga, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.
Analüüsiti 7426 inimese (keskmine vanus 48 eluaastat) andmeid. Arteriaalne hüpertensioon (süstoolne vererõhk 140 mm Hg või kõrgem või diastoolne vererõhk 90 mm Hg või kõrgem) esines 32,8 protsendil osalejatest. Andmed une pikkuse kohta (optimaalne 7–9 tundi ööpäevas), insomnianähtude, päevase unisuse, uneapnoe ilmingute või norskamise esinemise kohta koguti osalejaid küsitledes.
Andmete analüüsil ilmnes, et unehäirete eri tüübid mõjutasid erinevalt hüpertensiooni riski. Insomnianähtude esinemise korral suurenes risk 53 protsendi võrra, une pikkus alla 7 tunni ööpäevas suurendas riski 25 protsendi võrra, norskamise/uneapnoe nähtude esinemine 33 protsenti ja päevase liigse unisuse esinemine 17 protsendi võrra. Kahe või enama unehäire koosesinemisel oli liigkõrge vererõhu esinemise risk oluliselt suurem ning häireteta optimaalse pikkusega une korral oluliselt väiksem.
Autorite hinnangul tuleks arteriaalse hüpertensiooni raviotsuste tegemisel kindlasti hinnata une pikkust ja kvaliteeti ning nende häireid eluviisi ja raviga korrigeerida.