K, 8.02.2023

Arst selgitab, mis võib põhjustada seljavalu ja kuidas sellest vabaneda

PM Tervis
Arst selgitab, mis võib põhjustada seljavalu ja kuidas sellest vabaneda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tihti on seljavalu teke seotud koormustega, mille talumiseks ei ole keha eelnevalt ette valmistatud.
Tihti on seljavalu teke seotud koormustega, mille talumiseks ei ole keha eelnevalt ette valmistatud. Foto: Shutterstock

Alaseljavalu on sage tervisemure, mida on mingil eluhetkel tundnud enamik inimestest. Põhjuseid, miks seljavalu kimbutab, võib olla mitmeid, alates traumadest, lõpetades valesti tehtud liigutusest või liiga suurest koormusest. Enamasti on valu seljas mööduv, kuid on mõned ohumärgid, mille korral tuleks arsti poole pöörduda.

Erinevate põhjuste kombinatsioon

Tihtipeale pole seljavalul ühte kindlat põhjust. Valu tekitajaks võivad olla erinevad keha koed alates lihastest, lülivaheketastest, lõpetades lülidevaheliste liigeste või sidemetega selja piirkonnas.

Ülekoormuse ja kehaasendiga seotud valud tekivad peamiselt vähesest liikumisest, ebasobivast kehaasendist (istuv eluviis ja töö), valedest töövõtetest, ülekaalust ja madalast treenitusest. «Levinumad põhjused, miks seljavalu järsult süveneb või tekib äge seljavalu episood, on madala treenituse foonil järsk koormuse tõus, valesti tehtud liigutus, tõstmine või väänamine,» selgitab Qvalitase ortopeed dr Kaur Kersalu. Need võivad kaasa tuua lülisamba sidemete ja lihaste põletikureaktsiooni, mis põhjustab turse, valu ja lihaste jäikuse. Tekivad lihaspinged, mis omakorda takistavad põletikureaktsiooni leevenemist ja kaebuste taandumist.

Tavaliselt lokaliseerub selline valu seljapiirkonda või puusa- ja tuharapiirkonda. Koormuse vähendamise, valu- ja põletikuravi ning võimlemisega on valu enamasti mõne päeva jooksul leevenev. Tähelepanu tuleks pöörata ka töövõtete korrigeerimisele: tõsta raskusi õige tehnikaga ja arvestada oma lihastreenitusega. «Tihti kuulen patsientidelt umbmääraseid piiranguid, näiteks et üle 5-kiloste raskuste tõstmine on keelatud. Väga spetsiifilistel juhtudel võib koormuse piirang olla ajutiselt vajalik, kuid esmatähtis on tehnika korrigeerimine ja selle arendamine,» avaldab dr Kersalu.

Mõnikord kiirgub seljavalu jalga või tuharasse. Kiirguv valu on tingitud survest närvijuurele, mida võib põhjustada lülidevahelise ketta väljasopistumine ehk diski prolaps. Diski väljasopistumise korral nihkub osa diskist närvikanalisse ning võib hakata avaldama survet närvijuurtele. «Sageli on diski muutus juba eelnevalt olemas ning suure füüsilise koormuse korral, vales asendis raskuste tõstmisel, sportimisel, trauma tagajärjel või mõne haiguse foonil hakkab väljasopistunud lülivaheketas ühel hetkel närvile survet avaldama,» ütleb ortopeed.

Ta lisab, et diskihaigus võib olla üks osa seljavalu põhjustest, kuid enamasti on valu tekitatud erinevate tegurite kombinatsioonist. Haiguse kinnitamiseks ja hindamiseks on vajalikud täpsustavad uuringud. Selleks tuleb patsiendil pöörduda esmalt perearstile, kes teeb esmased analüüsid ja suunab vajadusel füsioteraapiasse või taastusravisse.

Tõsiseid haiguseid on seljavalu taga peidus harva, kuid on mõned nii-öelda punased lipud nagu süvenev tundlikkushäire, lihasfunktsiooni häirumine, põie- ja soolte töö häirumine või kõrge palavik. Selliste haigustunnuste esinemisel tuleb kindlasti pöörduda perearstile, kuna vajalikud võivad olla täiendavad uuringud.

Abi saab liikumisest ja harjutustest

Qvalitase füsioterapeut Siret Täksi sõnul on seljavalusid võimalik ennetada, pöörates tähelepanu oma rühile, ergonoomikale töökeskkonnas ning hoides kerelihaskonda tugeva ja liikuvana. Kui mure juba painab, ei soovita füsioterapeut voodisse lamama jääda, vaid proovida vaikselt edasi tegutseda.

Seljavalu puhul on raviks olemas mitteoperatiivsed ja operatiivsed võimalused. Mitteoperatiivne ravi koosneb multimodaalsest lähenemisviisist, mis hõlmab füsioteraapiat, selgitusi ja vajadusel põletikuvastaseid ravimeid. «Füsioteraapia keskendub patsiendi harimisele ja õpetab, kuidas valust pääseda ning hoiduda selle tagasitulekust. Seda tehakse nii harjutuste, korsetilihaste tugevdamise, liigeste liikuvusele parandamise kui ka elukorralduse muutmise kaudu,» ütleb Täks.

Ta nendib, et põhiline ravi seljavalude korral on patsiendi enda kätes – inimese füüsiline aktiivsus, järjepidev võimlemine ja lihastreening, mis jääb kestma ka pärast valuperioodi möödumist, on äärmiselt olulised. Korduvate seljavalude puhul peab selle režiimi järgimine olema elukestev.

Täksi hinnangul on seljavalude esinemissagedus tema töös jäänud samaks, kuid muutunud on valu põhjused. Viimaste aastatega üha enam populaarsust kogunud kodukontoritöö on toonud kaasa uued riskitegurid. Näiteks puudub inimestel kodus sageli korralik ergonoomika, eelistatakse mugavat lösutavat asendit ja treeningutesse jõutakse harvem. Kõik need tegurid soodustavad seljavalu tekkimist. Kodukontoris töötades soovitab füsioterapeut vahetada võimalikult tihti töötamise asendeid, tegeleda spordi ja võimlemisega ning teha iga päev kas või kümme minutit jõuharjutusi, et lihaseid tugevdada.

Märksõnad
Tagasi üles