/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/06/08/13141619t1h18c0.jpg)
Rühm rahvusvahelisi teadlasi uuris, kuidas pannakse väikelapsi magama 14 erinevas kultuuriruumis ja kuidas need meetodid on seotud lapse temperamendi arenguga.
Kaisutada ja raamatut lugeda? Kuidas aitad lapsel uinuda, võib mõjutada ta tulevikku
Uurijad soovitasid välja selgitada unega seotud vanemlikke tavasid, mis toetavad käitumise positiivset arengut erinevates kultuurides, vahendab Medical Xpress.
Hea une tähtsust lapsepõlves on põhjalikult uuritud. Halb unekvaliteet võib kahjustada neuro-käitumuslikku toimimist, mõjutada emotsioonide regulatsiooni ja aidata kaasa tulevase psühhopatoloogia tekkele.
«Tahtsime uurida, kas vanemate und toetavate strateegiate kultuuridevahelised erinevused põhjustavad erinevusi väikelapse temperamendis,» ütles uuringu peamine autor Christie Pham Washingtoni riiklikust ülikoolist.
Ajakirjas Frontiers in Psychology avaldatud uuringus oletasid teadurid, et passiivsed viisid, mis aitavad lapsel magama jääda (nt kaisutamine, laulmine ja lugemine), kuid mitte aktiivsed meetodid (nt kõndimine, autosõit ja mängimine), on positiivselt seotud lapse temperamendiga.
Lapse temperament
Lapse temperament on viis, kuidas lapsed oma käitumist reguleerivad ja emotsioonidega toime tulevad. Lapse temperament võib mõjutada tema vaimset ja füüsilist heaolu ning omada rolli tulevaste häirete tekkes. Teadlased määratlevad temperamenti kolme üldise teguriga:
- Positiivne meelestatus, naeratused ja naer, aktiivsus ja entusiasm.
- Negatiivne emotsionaalsus, mis kajastab üldist stressitundlikkust, sealhulgas olukordades, mis tekitavad hirmu, viha, kurbust ja ebamugavustunnet.
- Pingutust nõudev kontroll, mis hõlmab eneseregulatsiooni oskust ja rahuliku tegevuse nautimist.
Iga tegur aitab kaasa käitumise ja selle tulemite prognoosimisele, nagu käitumisprobleemid, sotsiaalne pädevus ja akadeemiline tulemuslikkus.
Rahvusvaheline teadlaste rühm palus 841 hooldajal 14 kultuurist (Belgia, Brasiilia, Tšiili, Hiina, Soome, Itaalia, Mehhiko, Holland, Rumeenia, Venemaa, Hispaania, Lõuna-Korea, Türgi ja USA) täita küsimustikud varases lapsepõlves ilmneva käitumise ja igapäevaste tegevuste kohta. Neil paluti samuti teada anda, millised on väikelaste (vanuses 17–40 kuud, 52 protsenti meessoost) temperamenti ja und toetavad vanemlustehnikad.
Aktiivne vs. passiivne unetugi
Teadlased leidsid, et und toetavate meetodite erinevused kultuuride vahel ja samas kultuuris olid seotud erinevate temperamendiomadustega. Erinevus oli kultuuride vahel suurem, mis tähendab, et uinumist soodustavad meetodid aitavad iseseisvalt kaasa laste temperamendi erinevuste tekkele kultuuride lõikes.
«Näiteks passiivsetele strateegiatele rohkem toetuvates riikides olid väikelapsed seltskondlikumad.»
Teisest küljest oli ärev või äge temperament märkimisväärses seoses aktiivsete unetehnikatega.
Üldiselt seostati passiivseid und toetavaid tehnikaid madalama negatiivse emotsionaalsusega ja kõrgema positiivse meelestatusega kultuuri tasemel ning tõhusama pingutust nõudva kontrolliga individuaalsel tasemel. Aktiivseid und toetavaid tehnikaid seostati kõrgema negatiivsete emotsioonide fooniga ainult individuaalsel tasandil.