Uneekspert selgitab, kas ideaalne uni on olemas

Kehv uni võib terviseprobleeme süvendada. Foto: Shutterstock

Psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik rääkis Raadio 2 saates «Pulss», kuidas sageli ütlevad inimesed tema vastuvõtul, et tahavad ideaalset und. Seda aga ei ole päris maailmas olemas.

Verniku sõnul ei tasu seega muretseda, kui mõnel ööl on uni kehvem kui teisel, sest see on igati normaalne. Nädalas võibki olla üks-kaks ööd, kus inimene väga hästi ei maga.

Hea uni on olnud inimesel siis, kui ärgatakse puhanuna. «Kui ma ärkan väsinult üles, siis on olukord üsna karm. See tähendab peamiselt seda, et uni jäi lühikeseks või oli probleeme unekvaliteediga,» ütles ta.

Seejuures tasub meeles pidada, et kõik inimesed ei vaja ööpäevas sama palju und. Täiskasvanutel jääb unevajadus seitsme kuni üheksa tunni vahele, keskmine on kaheksa tundi.

Vernik rääkis, et mõnikord võib inimene magada küll piisava arvu tunde, aga on ärgates ikka väsinud. See viitab tema sõnul sellele, et inimesel võib esineda öösel mõni unehäire, millest ta ise teadlik pole.

Kehvale unekvaliteedile viitab ka see, kui inimene väsib päeva jooksul, kuigi hommikul tundis end hästi. Näiteks tekib lõuna ajal suurem väsimus, mis ei lähe mitme tunni jooksul üle. Verniku sõnul on unehormoon aktiivne ka päeval kella ühe-kahe ajal ja see on tavapärane. «Pärast söömist peaks küll energiat juurde tulema, aga kui ei tule, siis see on viide sellele, et unega on midagi lahti,» ütles ta.

Loe pikemalt Novaatorist.