:format(webp)/nginx/o/2022/01/02/14289763t1h533a.jpg)
/nginx/o/2023/02/13/15136517t1h0d8c.png)
- Sama seen vähendas inimkatsetes depressiooni, ärevust ja unehäireid.
Aasias sajandeid rahvameditsiinis kasutusel olnud seen, mida ka Eestis kasvatatakse, paneb ajurakud omavahel kontakte looma. Nii paraneb mälu ja võimalik, et see aitab ühel päeval ka Alzheimeri tõbe ravida. Teadlased on kindlaks teinud seenes oleva aine, mis närvirakkudele nii hästi mõjub.
Queenslandi ülikooli teadlased avastasid söödavast seenest – lõvilakk-korallnarmikust – ühendi, mis kiirendab aju närvirakkude kasvu ja parandab mälu. Professor Frederic Meunier Queenslandi ajuinstituudist ütles: «Lõvilaka seente ekstrakte on Aasia riikides traditsioonilises meditsiinis kasutatud sajandeid, kuid me tahtsime teaduslikult kindlaks teha nende võimalikku mõju ajurakkudele. Eelkliinilised testid näitasid, et lõvilaka seenel on märkimisväärne mõju ajurakkude kasvule ja mälu parandamisele.» Paradoksaalne on see, et Aasia rahvameditsiinis ei kasutatud seda mälu parandamiseks, vaid kõhuvalude raviks ja vähiennetuseks.
Laborikatsed näitasid, et seenes, mille ladinakeelne nimetus on Hericium erinaceus, on ühendid, mis panevad ajurakud kasvama ja teiste ajurakkudega ühendusi looma. «Superresolutsiooniga mikroskoopia abil leidsime, et seeneekstrakt ja selle aktiivsed komponendid suurendavad suuresti kasvukoonuste suurust, mis on eriti oluline ajurakkude jaoks, et tajuda oma keskkonda ja luua uusi ühendusi teiste aju neuronitega.»
Kaasautor dr Ramon Martinez-Marmol ütles, et neid aineid võiks katsetada selliste haiguste raviks ja ennetamiseks, nagu Alzheimeri tõbi. «Meie idee oli tuvastada looduslikest allikatest pärit bioaktiivsed ühendid, mis võiksid jõuda ajju ja reguleerida neuronite kasvu, mille tulemuseks on parem mälu,» ütles dr Martinez-Marmol. Dr Dae Hee Lee ettevõttest CNGBio Co, kes on uurimisprojekti toetanud ja sellega koostööd teinud, ütles, et nende seente omadusi on traditsioonilises hiina meditsiinis kasutatud vaevuste raviks ja tervise säilitamiseks antiikajast peale. «See oluline uurimus selgitab lõvilaka ühendite molekulaarset mehhanismi ja nende mõju ajufunktsioonile, eriti mälule,» ütles dr Lee. Uuring avaldati ajakirjas Journal of Neurochemistry ja see on tehtud koostöös Korea Vabariigi Gachoni ülikooli ja Chungbuki riikliku ülikooli teadlastega.
Traditsiooniline raviseen Hericium erinaceus on tuntud perifeersete närvide taastamise tõhustamise poolest ning teada oli ka see, et seen teeb aktiivsemaks närvi kasvufaktori (NGF). Teadlased tegid kindlaks, et närvirakkude kasvu suurendavad ained ja sellegi, et närvirakud kasvavad just hipokampuses – aju n-ö keskses ja vanas osas, mis vastutab lühiajalise mälu «juppide» salvestamise eest pikaajalisse mällu. Ühenditest nimetatakse fenüületüülisoheritseriini (NDPIH) ja heritseen A-d.
Hiirtel, keda toideti H. erinaceuse ekstrakti ja heritseen A-ga, paranes mälu ja kognitiivne jõudlus.
/nginx/o/2023/02/13/15136520t1he29c.png)
Varasemad katsed aju närvirakke mitmesuguste taimsete ainetega kasvama panna pole õnnestunud – enamasti saab takistuseks fakt, et need ei suuda läbida vere ja aju vahelist hemaotoentsefaalset barjääri ehk takistust, mille loodus on aju enesekaitseks tekitanud. Selle seene ained aga lähevad sellest barjäärist läbi.
Seen parandab und ja vähendab sellega depressiooni
Sama seenega on tehtud ka inimkatseid, mis näitavad, et seenel on mõju ajule täiesti olemas ning et seene kasutamine on ohutu. Aastal 2019 Itaalias Milanos tehtud katsesse võeti 77 rasvunud ja ühtlasi unehäiretega või meeleoluhäiretega inimest. Kaheksa nädalat suukaudset H. erinaceus toidulisandi (ekstrakt Micotherapy Hericium) võtmist vähendas depressiooninähte (keskmiselt 30 protsenti), ärevust ja unehäireid.