Kas tead, mis on sinu maksimaalne ealine pulsisagedus?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Liikumiseks loetakse nii jalgsi käimist, jalutamist kui ka tervisesporti. Sobiva koormuse südamele annab igapäevane 30-minutiline kiire kõnd või 2–3 korda nädalas kõndimist üks tund korraga. Oluline on mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus, nagu käimine, jooksmine, ujumine, suusatamine, tantsimine jne.

Füüsilise koormuse tase sõltub inimese treenitusest. Koormuse sobivust saate ise määrata, arvestades maksimaalset pulsisagedust. Südamele on kasulik, kui liigute või spordite mõõduka intensiivsusega, mis on 60–75 protsenti maksimaalsest ealisest pulsisagedusest kogu treeningu vältel. Pulssi saate ise mõõta, kui vajutate keskmise sõrme ja nimetissõrme otsaga kas arterile randme pöidlapoolsel siseküljel või kaelaarterile, loendades ühe minuti jooksul sõrmede all tuntavad löögid.

Maksimaalne ealine pulsisagedus = 220 – vanus (aastates) +/- 15

Näide: 50-aastane inimene

Maksimaalne pulsisagedus: 220 – 50 = 170 (+/- 15) lööki minutis ja liikumiseks sobiv 60 protsenti 170st: 170 x 60 : 100 = 102 (+/- 15) lööki minutis.

Teie keha vajab regulaarset liikumist. Inimesed, kes treenivad ainult 1–2 korda nädalas, jätavad suurema tõenäosusega trennitegemise pooleli kui need, kes harjutavad vähemalt 3 korda nädalas. Seejuures ei ole oluline, kui intensiivne treening on või kui kaua see kestab. Tähtis on, et tekiks harjumus iga paari päeva tagant kehale aktiivset tegevust pakkuda. Valige mitmekülgseid liikumisviise. Üks ja sama trenn muutub peagi rutiinseks ning treeningumotivatsioon kipub kahanema. Ainult regulaarsus suurendab südame töövõimet, aitab hoida head enesetunnet ning lõõgastab. Liikumine hoiab kehakaalu kontrolli all, ergutab ainevahetust, mõjutab soodsalt vererõhku, vere kolesteroolisisaldust ja veresuhkru tasakaalu.

Allikas: Tervise Arengu Instituut