Arst avaldab olulise põhjuse, miks tuleks talvel kauem magada

Unehäirete käes vaevlejale võib unisus peale tulla ettearvamatul ajal. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

«Keha kell» käib päikese järgi. Päeva pikkuse ja valguse hulga muutumine aasta jooksul võib mõjutada une kestust ja kvaliteeti. Juba varem on uuringutest selgunud, et talvel magavad inimesed rohkem. Teadlased soovisid selle nähtuse tagamaade kohta rohkem teada saada.

Uneraskusi uurivad teadlased avaldasid ajakirjas Frontiers in Neuroscience andmed, mis näitavad, et isegi linnas elavatel unehäiretega inimestel on talvel pikem REM-uni kui suvel.

«Võimalik, et üks väärtuslikumaid saavutusi inimese evolutsioonis on hooajalisuse peaaegu nähtamatus käitumuslikul tasandil,» ütles Berliini St Hedwigi haigla une- ja kronomeditsiini kliiniku arst Dieter Kunz, uuringu juht pressiteates. «Meie uuringus näitame, et inimese une arhitektuur varieerub linnakeskkonnas elavatel täiskasvanutel aastaaegade lõikes oluliselt.»

Uuringusse värvati 292 patsienti, kes olid St. Hedwigi haiglas läbinud uneuuringud, mida nimetatakse polüsomnograafiaks. Neid uuringuid tehakse regulaarselt unehäiretega patsientidele spetsiaalsetes ruumides, kus palutakse magada loomulikult, äratuskellata. Jälgida saab nii une kvaliteeti, tüüpi kui ka une pikkust. Kuigi unehäired võivad tulemusi mõjutada, võimaldab suur uuringrühm uurida aastaringseid muutusi.

Meeskond jättis välja patsiendid, kes võtsid teadaolevalt und mõjutavaid ravimeid ja kelle REM-uni kestis kauem kui 120 minutit, mis viitas sellele, et esimene REM-une episood jäeti vahele. Pärast nende välistamist jäi uuringusse 188 patsienti.

Kuigi patsiendid elasid linnakeskkonnas, kus oli vähe loomulikku valgust ja palju tehisvalgust, mis peaks mõjutama valguse reguleeritud hooajalisust, leidsid teadlased aastaaegade lõikes muutusi. Kuigi kogu uneaeg näis talvel olevat umbes tund pikem kui suvel, ei olnud see tulemus statistiliselt oluline. Samas oli REM-uni talvel 30 minutit pikem kui suvel.

Meeskond nentis, et uuringut tuleks korrata inimestega, kel pole unehäireid – hooajalised muutused võivad olla terve elanikkonna puhul veelgi suuremad.

Varasem magamaminek võib teadlaste sõnul aidata kohaneda hooajalisusega.

«Hooajalisus on kõikjal selle planeedi elusolendites,» ütles Kunz. «Kuigi töötame endiselt muutumatul viisil, on inimese füsioloogilised protsessid talve jooksul aeglasemad, veebruaris või märtsis tekib «tühja jooksmise» tunne. Üldiselt peavad ühiskonnad kohandama uneharjumusi, sealhulgas une pikkust ja ajastust vastavalt hooajale, või kooli- ja töögraafikuid vastavalt hooajalistele unevajadustele.»