Uus alkoholismiravim on juba kasutuses ja näitab häid tulemusi

Pea alkoholiga piiri! Foto: Mariam Antadze, Pexels

• Olemasolevate ravimite kasutamine üha uute haiguste raviks on üleilmne trend.

Kui nädalavahetuse-joomingute piiramisest ehk kergema alkosõltuvuse ravimite kasutamise võimalustest saab lugeda siin, siis uudis olemasolevast ravimist, mis «kogemata» ka ränka alkosõltuvust ravib, on vägagi üllatuslik.

Scripps Researchi teadlased leidsid, et apremilast (Otezla®) võib raske alkoholisõltuvusega inimeste alkoholitarbimist enam kui poole võrra vähendada.

Sõltlastega tehtud uuring näitas, et apremilast, mille USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) on heaks kiitnud psoriaatrilise artriidi ja teatud suuhaavandite raviks, vähendab ka raske alkoholisõltuvusega inimeste alkoholitarbimist enam kui poole võrra. Oregoni ülikooli (OHSU) jt. teadlased näitasid ka, et hiirtel muudab apremilast aktiivsust ajupiirkonnas, mis on teadaolevalt seotud alkoholismiga.

«Oleme väga põnevil, et leidsime ravimi, millel on nii suur mõju alkoholitarbimisele ning millel on samaaegselt nii hea talutavus ja ohutus,» ütleb kaasautor ja Scripps Researchi Pearsoni alkoholi- ja sõltuvusuuringute keskuse direktor Barbara Mason. 

Umbes 29,5 miljonist alkoholisõltlasest ameeriklasest saab mingitki ravi vaid 10 protsenti ja veelgi väiksemale osale määratakse sõltuvuse raviks ravimeid. Eestis on hinnanguliselt 50 000 – 60 000 inimest, kellel on alkoholisõltuvus. Neile lisanduvad alkoholi kuritarvitajad. Andmeid selle kohta, kuipalju neist ravimitega sõltuvusravi saavad, on olematud.

Riiklikult rahastatud alkoholitarbimise bioloogia uurimise koostöökonsortsiumi INIA-NeuroImmune kaastöötajad määratlesid apremilasti ravimiks, mis võib ravida rasket alkosõltuvust. Teadaolevalt blokeerib ravim PDE4-na tuntud molekuli, mis mängib olulist rolli nii immuun- kui ka ajurakkude funktsioonis. Kuigi ravimi kasutamine psoriaasi ravis on tingitud selle mõjust immuunsüsteemile, näitasid hiirtel ja inimestel tehtud teaduslikud uuringud, et PDE4 blokeerimine ajus võib vähendada alkoholitarbimist.

Fosfodiesteraas-4 inhibiitoril ehk PDE4 inhibiitoril on teadaolevalt pikaajalist mälu parandav, ärkvelolekut soodustav, närvirakke kaitsev ja põletikuvastane toime. Sellest tulenevalt on PDE4 inhibiitoreid uuritud mitmesuguste haiguste, sealhulgas kesknärvisüsteemi häirete, nagu kliinilise depressiooni, ärevushäirete, skisofreenia, Parkinsoni, Alzheimeri, hulgiskleroosi, ADHD, Huntingtoni tõve, insuldi, autismi ja isegi ajukasvajate ravi seisukohalt. 

Barbara Mason tegi 2. faasi uuringu inimestega, mis viidi läbi Scripps Researchi Pearsoni alkoholismi ja sõltuvusuuringute keskuses. Saadaolevate PDE4 inhibiitorite hulgast valis Mason apremilasti, kuna sellel oli vähem seedetrakti kõrvaltoimeid, mis olid seotud varasemate PDE4 inhibiitoritega, nagu rolipram või ibudalast. Uuringus osales 51 tasustatud täiskasvanud vabatahtlikku, kellel oli raske alkoholisõltuvus. Neist ükski ei püüdnud ise vähem alkoholi tarbida. 14 päeva jooksul võttis iga inimene igapäevaselt kas apremilasti või platseebot.

Uuringu alguses tarbisid osalejad keskmiselt viis alkohoolset jooki päevas. Inimesed, kes said platseebot, jõid endiselt iga päev peaaegu viis jooki, samas kui need, kes võtsid apremilasti, vähendasid oma alkoholitarbimist vaid umbes kahe joogini päevas. Lisaks vähendas apremilast nende päevade hulka kuus, mil osalejad liigitati «palju-joojateks» (heavy drinkers).

Inimesed, kes võtsid apremilasti, teatasid, et nad ei tundnud joomiseks suurt impulssi ja neil kadus tavaliselt olemasolev iha alkoholi järele. Lisaks oli ravim hästi talutav, kusjuures ükski osaleja ei katkestanud ravi seedetrakti kõrvaltoimete tõttu.

«Uuringus nägime, et apremilast toimis hiirtel. See toimis erinevates laborites ja see toimis inimestel. See on sõltuvuse ravimisel üldiselt uskumatult paljutõotav, » ütleb kaasautor ja Oregoni ülikooli neuroteaduste dotsent Angela Ozburn. 

«Isegi FDA poolt praegu alkoholitarbimise häirete jaoks heakskiidetud ravimite puhul näeme tavaliselt väiksemat  toimet,» ütleb Mason. «Selliste tulemuste saamine on väga ebatavaline, eriti tõsiselt kahjustatud elanikkonna puhul. See peab nüüd liikuma suuremate ja laiemate kliiniliste uuringute juurde, kuid arvan, et selle uuringuga oleme näidanud, et see on uskumatult paljutõotav ravim alkoholitarbimise häirete jaoks.»

Uuring avaldati Journal of Clinical Investigation 19. jaanuaril 2023.

Tegemist näib olevat ravimiga, mis mõjutab teatud biokeemilisi protsesse sellises aju osas nagu nucleus accumbens ehk siis juttkeha naalduvas tuumas. Seda ajuosa on seostatud nii sõltuvuste, iha, mõnu, skisofreenia, tähelepanu- ja aktiivsushäirete kujunemisega. PDE4b retseptori suurenenud aktiivsust on täheldatud nii alkoholi- kui nikotiinisõltuvuse puhul, mis viib mõtteni, et tulevikus võiks selle ravimiga teha ka nikotiinisõltuvusest vabanemise katseid.

Ravimise takistuseks on muidugi ravimi hind. Raske alkoholismi raviks kasutati doosi 90 mg päevas, mis on kõrgem kui psoriaatrilise artriidi ravidoos 60 mg päevas. Kõige odavam letihind, mida tuleb maksta USAs, kui on retsept, aga pole mingit kindlustust, oli umbes 3500 dollarit kuu kohta (60 mg päevas). Ehk siis alla 5300 dollari kuus 90 mg päevadoosi saamiseks see ravi ilmselt maksma ei lähe. Eesti Haigekassa soodusravimite nimekirjas seda ravimit pole ja isegi kui oleks, ei hakka haigekassa seda alkoholismi ravimiseks nii pea kinni maksma. Kuigi arutamist väärt mõte see siiski on - Eestis sureb suuremal või vähemal määral alkoholist põhjustatud surma konservatiivselt hinnates 1000 inimest aastas, vigastatuid ja töövõimetuid on aga palju-palju rohkem. See tähendab tohutut majanduslikku kahju. Kõige tõhusam kahjude vähendaja on muidugi alkoholismi ennetus - sh aktsiisitõus - aga väljakujunenud sõltlastele see enam ei mõju.

Muideks - huvitav fakt - mitte-ravimitest mõjub kofeiin (ja mõni selle produkt) kui nõrk PDE inhibiitor.