Soovitused lapsevanemale: kuidas õpetada last magusaga piiri pidama?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Mida vanemaks laps saab, seda iseseisvamaks ta muutub. See väljendub ka tema söömisharjumustes ja toiduvalikutes. Välja on kujunenud teatud toidueelistused ning ta tahab rohkem ise valida ja otsustada, mida sööb.

Karastusjookidest, kartulikrõpsudest, kommidest, saiakestest ja kookidest saab laps rohkesti nn tühja energiat, mida on energiavajaduse rahuldamiseks piisavalt või ülearugi, kuid samal ajal jäävad söömata teised toiduained (puu- ja köögiviljad, leib, piim, kala jm), mida on tarvis eluks vajalike valkude, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete saamiseks. 

Kommi või küpsist ei tohi kunagi lapsele anda lohutuseks, premeerimiseks või igavuse peletamiseks – see võib alateadlikult mõjutada tema toitumiskäitumist tulevikus. Väldi maiustuste (kommid, küpsised) toomist koju ja nende nähtaval kohal hoidmist. Selle asemel koori-tükelda lauale puu- ja köögivilju.

Magusaisu rahuldamiseks sobivad ka pähklid ja kuivatatud marjad-puuviljad, kuid ka nende söömisega ei tohiks üle pingutada. Väga väikestele lastele tuleb pähkleid anda vaid jahvatatult või tugevalt peenestatult ning nii väiksemate kui suuremate laste puhul tasub jälgida, et lapsel ei tekiks neid süües allergilist reaktsiooni.

Janu kustutamiseks peab olema alati kättesaadav puhas vesi. Mahla võiks juua kuni paar klaasi nädalas. Vajadusel lahjenda mahla ise ning ära osta poest nektareid, mahlajooke ja siirupeid, karastusjookidest rääkimata.

Kuigi arvatakse, et vitamiinidega rikastatud vesi aitab kaasa piisavas koguses vitamiinide saamisele, siis tegelikult sisaldab üks 750 ml pudel ligi 40 grammi suhkrut, mis on täiskasvanu päevane magusaportsjonite kogus.

Mitmekesine, tasakaalustatud ja regulaarne söömine (sh teraviljatooted, puu- ja köögiviljad jt toidugrupid) tagab piisava vitamiinide, mineraalainete, makrotoitainete ja energia saamise ning vähendab isu magusa järele, kirjutab tarkvanem.ee.