Teatud bakterid saab dementsuse vastu tööle panna

Aleksander Laane
, ajakirjanik
Copy
Teadlased tegid kindlaks soolebakterid, mis on seotud Lewy kehakeste dementsuse tekkega.
Teadlased tegid kindlaks soolebakterid, mis on seotud Lewy kehakeste dementsuse tekkega. Foto: Reiko Matsushita
  • Teadlased tuvastasid kolm Lewy kehakeste dementsusega seotud soolebakterit.
  • Seda dementsuse vormi aetakse sageli segi Parkinsoni tõvega.

Dementsuse ühte levinud, kuid aladiagnoositud vormi – Lewy kehakeste dementsust – võib põhjustada bakterite vale vahekord meie soolestikus. Selle dementsuse vormi ja ka Parkinsoni tõve arengut võib proovida edasi lükata probiootikumidega.

Lewy kehakeste dementsus, üks levinumaid dementsuse vorme, ei ole praegu kasutusel olevate meetoditega ravitav. Jaapani Nagoya ülikooli teadlaste juhitud rühm on tuvastanud kolm selle haiguse kujunemises osalevat bakterit: Collinsella, Ruminococcus ja Bifidobacterium. See võimaldab kasutusele võtta uued ja tõhusamad diagnoosimis- ja ravipraktikad.

Selle dementsuse vormi tekkimist seostatakse aju valgu alfa-sünukleiini ebanormaalse ladestumisega. Nende «Lewy kehade» nime all tuntud ladestuste olemasolu mõjutab ajus leiduvaid kemikaale, põhjustades mõtlemise, arutlusvõime ja mälu halvenemist. Sümptomid on segasus, mälukaotus, liikumishäired ja visuaalsed hallutsinatsioonid.

Varasemad uuringud näitavad, et inimese soolestiku bakterid mängivad rolli ka Parkinsoni tõve ja teiste neurodegeneratiivsete häirete kujunemises. Parkinsoni tõbi algab samuti liikumisprobleemidega, kuid mõnel patsiendil tekib ka vaimsete võimete langus ühe aasta jooksul. Nendel patsientidel diagnoositakse ka Lewy kehakeste dementsus, kui see kognitiivne langus toimub. Arstidel on praegu raske ennustada, millistel Parkinsoni tõbe põdevatel inimestel sedalaadi dementsus välja areneb.

Nagoya ülikooli dotsent Masaaki Hirayama, professor Kinji Ohno ja abiprofessor Hiroshi Nishiwaki juhitud uurimisrühm koostöös Okayama neuroloogiakliiniku, Iwate ja Fuku ülikooli teadlastega analüüsis dementsuse, Parkinsoni tõve ja nüstagmiga (silmade kiire kontrollimatu liikumisega häire) patsientide soolestikus ja väljaheites leiduvaid sapphappeid ja mikroorganisme. Nad avastasid, et kolm soolebakterit, Collinsella, Ruminococcus ja Bifidobacterium, olid seotud selle dementsusvormi diagnoosiga. 

Lisaks selgus, et on sarnasus Parkinsoni tõvega ja dementsusega seotud soolestiku bakterite vahel. Nimelt suurenes mõlema haiguse puhul soole limaskesta lagundava bakteri Akkermansia hulk.

Lühikese ahelaga rasvhapped on tähtsad!

Teisest küljest vähenes soolestikus lühikese ahelaga rasvhappeid tootvate bakterite arv. «Parkinsoni tõve, Alzheimeri tõve ja amüotroofse  lateraalskleroos (ALS) puhul on korduvalt teatatud lühikese ahelaga rasvhappeid tootvate bakterite arvu vähenemisest,» selgitab Ohno. «See on neurodegeneratiivsete haiguste tavaline tunnus.» Lühikese ahelaga rasvhapped on olulised, kuna need toodavad reguleerivaid T-rakke. Viimased mängivad kriitilist rolli immuunsüsteemi reguleerimisel, pärssides närvipõletikku.

Lühikese ahelaga rasvhapped tekivad kiudainete kääritamisel sooles. Need toimivad soolt vooderdavate rakkude energiaallikana. Paljude kiudainerikaste toitude (nt puuviljad, köögiviljad ja kaunviljad) söömine on seotud lühikese ahelaga rasvhapete sisalduse suurenemisega.

Lisaks avastasid teadlased dementsusega patsientidel bakterite Ruminococcus torques ja Collinsella hulga suurenemise ja Bifidobacterium'i vähenemise. See erines Parkinsoni tõve patsientidest, kellel nende bakterite tase ei muutunud. Arstid võivad nüüd neid teadmisi kasutades analüüsida baktereid inimese seedetraktis, et eristada dementsust Parkinsoni tõvest.

Oluline on, et bifido- ehk piimhappebakterite vähenenud tase näitab ära ka võimaliku viisi selle dementsusetüübi raviks. Bifidobacterium suurendab ajus toodetava närvirakkude kasvu, arengut ja säilimist soodustava valgu hulka. Ilmselt on selle bakteri hulga vähenemine seotud dementsuse arengu ja kognitiivse langusega. Ehk siis selle bakteri lisamine võib haigusprotsessi aeglustada.

Ruminococcus torques ja Collinsella on soolebakterid, mille suurenenud hulk on seotud paljude haiguslike protsessidega. Need on seotud põletikuga ajupiirkonnas, mida nimetatakse substantia nigra'ks, mis toodab dopamiini ehk närvisignaalide edastamisel vajalikku ainet, millest on puudu Parkinsoni tõve puhul. Nende bakterite liig tekib ka siis, kui inimesel on haavandiline koliit ehk jämesoole haavandtõbi, Crohni tõbi, reumatoidartriit ja mõned teised haigused. Samas viitab uuring sellele, et nende bakterite hulga suurenemine ei ole ilmselt nende haiguste põhjus, vaid pigem tagajärg. Võimalik, et nende arvu kunstlik suurendamine võib haigusprotsesse isegi pidurdada. Küll aga on teadustöös korduvalt viidatud pestitsiididele kui Parkinsoni jt haiguste põhjusele.

«Meie tulemusi saab kasutada nii diagnoosimiseks kui ka raviks,» selgitab Ohno. «Kui Parkinsoni tõvega patsiendil tekib dementsus ühe aasta jooksul pärast motoorsete sümptomite ilmnemist, diagnoositakse tal Lewy kehakeste dementsus. Siiski ei saa me praegu ennustada, kas Parkinsoni tõvega patsiendist saab dementsusega patsient. Soolestiku mikrobioom aitab selliseid patsiente tuvastada.»

«Ruminococcus torques'i ja Collinsella manustamine Parkinsoni tõbe põdevatele patsientidele lükkab eeldatavasti edasi närvipõletikku substantia nigra's ehk musttuumas,» lisas Ohno.«Terapeutiline sekkumine Bifidobacterium'i suurendamiseks võib edasi lükata Lewy kehakeste dementsuse teket ja progresseerumist ning vähendada kognitiivset düsfunktsiooni.»

«Lewy kehakeste dementsusele omaste ainulaadsete soolebakterite olemasolu võib selgitada, miks mõnel patsiendil tekib kõigepealt Parkinsoni tõbi ja teistel Lewy kehakeste dementsus,» ütles Ohno. «Dementsusele ja Parkinsoni tõvele omaste bakterite ebanormaalsete tasemete normaliseerimine võib mõlema haiguse arengut edasi lükata. Soolestiku mikrobioota parandamine on hüppelaud dementsuse ravis. Meie leiud võivad sillutada teed uute ja täiesti teistsuguste ravimite avastamiseks.»

Tagasi üles