/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/03/07/15184834t1h304e.jpg)
Maailmas kasvavad nii alatoitumuse kui ka pidevalt suureneva rasvumisega seotud probleemid. Kliiniline toitmine on Eestis suhteliselt uus teadusharu, kuid vajadus selle haridusega spetsialistide järele üha kasvab.
Alatoitumuse ja rasvumise probleeme aitavad ravida kliinilise toitmise spetsialistid
Tartu Ülikooli külalisprofessor ja kliinilise toitmise õppekava juht, kliiniline gastroenteroloog Alastair Forbes ütles, et toitumisteadus tekkis juba enam kui sada aastat tagasi. Kliiniline fookus, mis seostab seda haiguse mõjude ja tagajärgedega, on tekkinud aga üsna hiljuti. «Toitmisprobleemite tõttu halvenevad peaaegu kõik haigused ning ning paljudel juhtudel on ilma õigeaegse sekkumiseta tulemused halvemad ja surmaoht on suurem. Harva märgitakse inimese surmatunnistusel alatoitumus, isegi siis, kui see on mänginud olulist rolli haiguse kulgemises.»
Forbes rõhutas, et igal arstil ja õel peaksid olema teadmised kliinilisest toitmisest. «Eriti oluline on see arstidele, kes tegelevad raskete haigustega patsientidega, kellel on sellised pikaajalised seisundid nagu diabeet, krooniline neeruhaigus või põletikuline soolehaigus. Kliinilise toitmise alased teadmised on eriti olulised ka geriaatriate ja pediaatrite jaoks.»
Kliiniline toitmine puudutab nii alatoidetud kui ka ülekaalulisi inimesi, mis põhjustavad üleilmselt ligikaudu võrdselt haigestumust ja suremust. 2021. aasta üleilmne toitumisaruanne näitas, et häiritud toitumisega on seotud aastas 12 miljonit surmajuhtumit, millest umbes 7,8 on põhjustanud alatoitumus.
Rohkem kui kolmandikul haiglaravile sattunud patsientidest on alatoitumus või selleks kõrge risk. Alastair Forbesi sõnul ei erine Eesti praktika ja kogemused teistest Euroopa riikidest. «Hiljaaegu Tartus tehtud uuringus leiti, et sisehaiguste osakonna patsientidest, enamasti erakorraliselt vastuvõetud eakatest, on alatoitumusega probleeme üle 40 protsendil. Alatoitumust arvesse võtmata kahjustab see patsientide taastumist pikas plaanis.»
Kõige parem tööriist toitmisprobleemide tuvastamiseks on toitmissõeluuringud. «See aitab kiiresti tuvastada patsiente, kellel on toitmisprobleemide oht tekkeks sel ajal, kui meditsiinimeeskonna personali prioriteet on tegeleda põhihaigusega. Kasutades mõnd lihtsat küsimust ja antropomeetrilist näitajat, näiteks kehamassiindeksit, saab patsiendid liigitada erinevatesse toitumisriski kategooriatesse ja valida kõige sobivamad sekkumismeetodid. Rutiinne sõeluuring on muudetud mõnes riigis kohustuslikuks ja on näidatud, et see parandab toitmispraktikat, vähendab haigestumust ja tõenäoliselt ka suremust,» selgitas Forbes.
Tartu Ülikooli kliinilise toitmise eriala on Euroopa Liidu ainus omalaadne õppekava, mis õpetab välja magistrikraadiga spetsialiste, kes on pädevad ühendama kliinilisi ja baasteaduse teadmisi patsientide kliinilise toitmise optimeerimiseks.