/nginx/o/2023/03/13/15195267t1h2fec.jpg)
Kehalise kasvatuse ainekava oma sisult on alates nõukogude ajast püsinud suurte muutusteta. Laste ja noorte vähene liikumine ning ühiskondlikud muutused tingisid vajaduse ainekava kaasajastamiseks. Uus ainekava on välja töötatud täiesti teistel alustel kui varem. Juba tuleval sügisel õpetatakse koolis liikumisõpetust, mis on süsteem liikumisest, õpetus vaimsest ja füüsilisest tervisest, toitumisest ning mille eesmärk on toetada laste ja noorte liikumisharjumust nüüd ning tulevikus.
Ainekava muutuse eest seisnud ja töögruppi juhtinud Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi lektor, Liikumislabori spetsialist Maret Pihu ja liikumisõpetuse koolitaja, Muraste Kooli õpetaja Sigrid Tilk ei kahtle, et uus õppeaine toob laste ja noorte igapäevaellu kogemusi ja oskuseid iseseisvaks liikumiseks; liikumisrõõmu ja kokkuvõttes tervemaid inimesi.
Me kõik oleme teinud üle kitse hüppeid ning püüdnud parimat aega Cooperi testil. Miks vajavad tänased lapsed teistmoodi ainet?
Pihu: Ainekava muutuse vajaduse tingis ühiskond: alla poole noortest liigub nii palju, kui tarvis ehk minimaalsel tasemel, et olla terved. Endine ainekava ei tööta enam, kui ei toeta laste ja noorte liikumisharjumuse välja kujunemist. Kaasasime erinevaid praktikuid ning õpetajaid, viisime läbi uuringuid ja leidsime ühiselt, et ainekava vajab muutmist. Tänasesse jõudmine on olnud pikk protsess. Uue ainekava eesmärk on, et õpilane saaks vajalikud oskused ja hoiakud iseseisvaks liikumiseks ning lapsed, noored, tulevased täiskasvanud liiguksid igapäevaselt, tunneksid liikumisest rõõmu, leiaksid endale meeldiva spordiala ja kokkuvõttes liiguksid kogu elu.
Tilk: Kirjaoskus on eesti keeles oluline, samamoodi on tähtis kehaline kirjaoskus. Kehalist kirjaoskust toetab mudel, mis on kombineeritud liikumisoskusest, motivatsioonist, õpilaste teadmistest kuidas erinevates olukordades käituda. Mudel toetab ennast juhtiva noore välja kujunemist, kes armastab liikumist ja saab aru, miks on liikumine oluline. Liikumine peab olema igapäevane, inimese tavaharjumus ja nii loomulik päevaosa nagu hammaste peseminegi.
Kehalise kasvatuse tund seega ei toeta enam laste, noorte liikumist piisavalt?
/nginx/o/2023/03/13/15195276t1h1343.jpg)
Pihu: Liikumismaailm on pidevalt arenev, kuhu lisandub uusi liikumisharrastusi. Käige ringi ja vaadake, milliseid vabaaja harrastusi noored armastavad — seda tuleb meil neile võimaldada ainetunnis, vahetunnis ja pärast koolipäeva. Uus ainekava on avatud ühiskondlikele muutustele, et kooli jõuaksid elustiilialad. Varasemalt oli kehaline kasvatus spordialade keskne ega toetanud liikumisharrastuse välja kujunemist lapsel ning noorel. Uuringutest on selgunud, et paljudel täiskasvanutel on kehalise kasvatuse tunniga seoses negatiivsed kogemused ja see ei toeta liikumisharjumust hilisemas elus.
Tilk: 2-3 liikumistundi nädalas ei taga juba ammu laste igapäevast liikumisvajadust, milleks on WHO soovituste kohaselt 60 minutit päevas. Teame, et üha enam lapsi on ekraanide taga ja see tähendab, et aju on passiivses olekus. Õppeprotsessidest rääkides, on liikumine aga ülioluline — mida aktiivsem on laps füüsiliselt, seda parem on keskendumine, mälu ja tähelepanu ning seetõttu ka tema akadeemilised võimed ning paremast vaimsest tervisest rääkimata.
Liikumisõpetus ei piirdu tunniga, vaid sellega teadvustame lapsele, õpetajale ning ka lapsevanematele, et liikumine on oluline ainetundides, vahetundides ning väljaspool kooli.
Millised on peamised erinevused kehalise kasvatuse ning liikumisõpetuse vahel?
Pihu: Kehaline kasvatus on olnud spordialade ning tulemuste keskne, liikumisõpetus aga teadmiste, oskuste ja motivatsiooni keskne, mis annab teadmise tervislikuks liikumiseks. Noor saab koolist kaasa oskused, mida tal on igapäevaseks liikumiseks vaja ja seeläbi kasvab ka tema liikumisaktiivsus.
Tilk: Uus liikumisõpetus seab rõhuasetuse õpilaskeskseks, lapse heaolu arvesse võttes. Vaadatakse, milliseid võimalusi talle pakkuda ning õpetatakse seejuures, miks ja milleks on vaja oskusi omandada. Me tahame, et laps saaks kõige suurema kasu ning kogeks õppides liikumisrõõmu, eduelamust, sisemist motivatsiooni läbi enesearengu ja teadlikemate valikute.
Pihu: Et tekiksid seosed koolis õpetava ja vabaaja keskkonnas kasutava vahel - need oskused, mida seal õpitakse, neid saab ta kasutada ka väljaspool koolitundi kooli keskkonnas ja koolist väljas ka. Oluline on, et laps liiguks nüüd ja tulevikus.
/nginx/o/2023/03/13/15195274t1hde7f.jpg)
Tilk: Õppeprotsess muutub ise tänu liikumisõpetuse ainekavale ja toetavatele suunistele kvaliteetsemaks. Uued õpimetoodikad, õpioskused, mis on tänapäeval aina tähtsamad. Oluline pole mitte hinne, vaid see, kuidas laps tulevikus hakkama saab. Liikumise aspektist vaadatuna on oluline, kuidas ta saab liikumisharjumuse ja tahte liikuda.
Kriitik ütleb, et lapsed ei liigu niigi ja uus aine on «lumehelbekestele».
Pihu: Tegelikult on see vastupidi. Me teame, et tänased lapsed ja noored liiguvad liiga vähe ja seda ka tervise mõttes. Uue ainekava muutuse üks eesmärk on, et laps saaks koolist kaasa liikumisalase kvaliteetse hariduse: kuidas liikuda, kuidas teadlikult ja tervislikult liikuda. See saab toimuda ainult motivatsiooni toetava õppimise kaudu. Oluline on, et õpilane saaks tunde, et liikumine on tema jaoks oluline, vajalik ja ta saab selleks vajalikud oskused. Selle tulemusena liikumisaktiivsus kasvab. See, mida laps kvaliteetse liikumishariduse mõttes koolis omandab, on ääretult oluline.
Tilk: Kui õpilane ise teadvustab neid võimalusi ja ennast selles protsessis, siis ta saab olla iseenda valikute ja otsuste tegija. Senimaani on olnud, et vastutus on õpetajal, vanemal või koolil, ühiskonnal. Nüüd on õpilane ise otsustaja, valikute tegija. Me räägime täna sellest, et ka lapsevanemad pole tänapäevaste teadmistega kursis. Palju on muutunud näiteks kahekümne aasta taguse ajaga, uued teadmised on tulnud peale. Tihti on tänapäevased lapsed teadlikumad oma spordialast, kui näiteks õpetaja, kes lõpetas ülikooli mitukümmend aastat tagasi.
Mida teadlikum, oskuslikum on laps ja mida positiivsema kogemuse ta tunnist saab, seda enesekindlam ta on. Uurimused on näidanud, et mida kompetentsem on laps, seda rohkem mõjutab see kehalist aktiivsust ka tulevikus.
Pihu: Iga noor peaks kooli lõpetades olema iseenda personaaltreener ilma, et tal oleks väliseid mõjutajaid. Koolisüsteemis on väline mõjutaja õpetaja ja hinne, aga kui välised motivaatorid ära võtta, siis oskused ja tahe peaksid tal olemas olema.
Liikumisõpetus toob mängu ja tantsu. Kuidas aitab see last ja noort tulevikus enam liikuma?
Pihu: Kompetentsuse küsimus. Igal lapsel on võimalik jõuda sellise kompetentsuse tundeni, et «ma saan hakkama» erinevates liikumistegevustes. Kui mul juba tekib see tunne, siis olen ma terve elu valmis proovima ka uusi võimalusi. On oluline, et ta saaks koolist erinevad oskused, läbi erinevate tegevuste – just sellisel viisil, et kompetentsuse tunne tekiks. Näiteks tantsus on oluline kehatunnetus ning loovuse pool. Kooli ajal ei proovi ta kõiki võimalusi, kuid tal on see teadmine, valmisolek, et ta saab hakkama ja ta valib ka tulevikus uusi liikumisharrastuse võimalusi või spordialasid.
Tilk: Kui nüüd mõelda, millised on väljaspool kooli populaarsed spordialad, mida harrastatakse, siis kaugushüpet vabal ajal hüppama ei lähe keegi. Cooperi testi eesmärk ei ole trenni teha, vaid selle eesmärk on hinnata treenituse taset, südame töövõimet ning vabaaja eraldi tegevustena ei kutsu need noori liikuma.
Pihu: Liikumisõpetuse ainekavas on viis erinevat valdkonda ja need on läbi mõeldud aspektist, mis on oluline tervikuna terve ja liikuva inimese kujunemisel. Need on: liikumisoskused; kehaline aktiivsus; tervis ja kehalised võimed; liikumine ja kultuur; vaimne ning kehaline tasakaal. Valdkonnas «tervis ja kehalised võimed» on eesmärgiks osata enda kehalisi võimeid arendada. On võimalik, et laps käib jooksmas ära, kuid tal pole teadmist, millist kehalist võimet ta arendas ja kuidas õiges tempos joosta, et oma aeroobset vastupidavust arendada. Kehaliste võimete valdkond toob välja teadlikkuse: miks on kehalised võimed olulised ka tervise mõttes, mitte ainult sportliku saavutuse mõttes. Kuidas neid arendada, kuidas saan ma tagasisidet, kuidas saan ma eesmärke endale seada? Teadlikkuse osa on õppeprotsessis oluline.
Tilk: Me räägime süsteemist. Liikumine ei tähenda ainult, et oskad füüsilisi tegevusi. Ainekavas sisalduvate teemade hulk on väga lai – kuidas vaimselt ja kehaliselt tasakaalus olla; oskus jälgida toitumise ja liikumise tasakaalu; kehaliste võimete kaardistamise ja analüüsimise oskus, looduses liikumise ja liikumiskultuuri väärtustavad põhimõtted koos ennast analüüsiva liikumisaktiivsuse tähtsustamisega – need on vaid vähesed eluks vajalikud oskused ainekavast loetuna.
Uus ainekava on Vabariigi Valitsuse poolt nüüdseks vastu võetud ja koolid peavad vastavalt sellele kooli ainekavad uuendama 2024/2025 õppeaastaks.
Liikumisõpetus on õppeaine tervislikust liikumisest, õpetus vaimsest ja füüsilisest tervisest, toitumisest. Kvaliteetne liikumisõpetuse igas Eesti koolis on vajalik, sest..
1. Liikumisõpetus toetab iga õpilase liikumisaktiivsust kooliajal ja väljaspool seda.
2. Toetab laste ja noorte tervist.
3. Kaasab iga õpilase liikumisse ja õppimisse nii, et temast saaks kujuneda iseenda personaaltreener.
4. Toetab õpilaste motivatsiooni liikumiseks.
5. Seostab koolis õpitava vabal ajal liikumiseks vajalike oskustega.
6. Lisab tundi põnevaid elustiili spordialasid ja pakub mitmekülgseid liikumisvõimalusi.
7. Toetab noore kehalise kirjaoskuse väljakujunemist nii, et temast saaks aktiivne täiskasvanu.
8. Liikumisõpetus on justkui elustiili õppeaine, mis toetab sobiva liikumisvõimaluse leidmist igale inimesele.
9. Toetab koostööd lastevanemate, kohalike spordiklubide ja kogukondade vahel. Iga kool saab luua omanäolise ainekava kasutades parimaid paikkondlikke võimalusi.
10. Liikumisõpetus on kaasaegne liikumisharidus, avatud ühiskondlikele muutustele ja seostatud iseseisvaks liikumiseks vajalike oskuste ja teadmistega.
11. Liikumisõpetus tagab liikumisrõõmu.
/nginx/o/2023/03/13/15195277t1ha487.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/12/14895009t1hee00.jpg)