Mis peitub ägeda alaseljavalu taga tegelikult?

Alaseljavalu võib tekkida mitmel põhjusel. Foto: Shutterstock

Ägedat alaseljavalu ei tohiks kunagi ignoreerida, sest see võib viia raskemate tervisemuredeni. Virtuaalkliinik pani kirja neli probleemi, millele võib alaseljavalu viidata. 

Äge alaseljavalu põhjuseks võib olla ülemääramine venitamine, ülekoormus, selja vigastamine, degeneratiivsed muutused selgroos. Kõige sagedamini esineb seda vanusegrupis 20-55 aastat ja see moodustab enamiku ägeda seljavalu juhtudest. Sümptomid ilmnevad äkki, sageli inimestel, kel on ka varem sarnaseid kaebuseid esinenud. Valu võib kiirguda istmikusse ja ribataoliselt reiest kuni varvasteni välja. Valu tugevus varieerub, olles sageli väiksem puhates.

Lülisamba vaheketta väljasopistumine ehk diski prolaps

• Diski prolaps on lülisamba vaheketta väljasopistmine, mis põhjustab survet närvijuurele.
• Alguses on valu sageli äge ning võib kiirguda teistesse kehaosadesse. Lisaks võib alajäsemes kuni varvasteni välja esineda tuimus- ja sipelgajooksmistunne.
• Sageli esineb valu puhkeasendis, suurenedes köhides ja aevastades.
• Selgroo kokkuvajumine luude hõrenemise korral (kompressioon- ehk survemurd)
• Esineb reeglina inimestel, kellel on diagnoositud luude hõrenemine (osteoporoos), tavaliselt vanemaealistel naistel. Alla poole patsientidest oskavad välja tuua konkreetse trauma.
• Seisund põhjustab pidevat ägedat seljavalu ja valu liigutamisel.

Anküloseeriv spondüliit ehk Behterevi tõbi

• Krooniline põletik, mis paikneb peamiselt lülisambas, ent ka liigestes ja teistes organites. Esineb ca 1-2 protsendil täisealisest elanikkonnast, sagedamini meestel, kelle puhul haigus avaldub ka varem.
• Iseloomulikud sümptomid on järk-järgult intensiivistuv lülisamba ja vaagnapiirkonna valu ja jäikus. Liigesvalu on sageli tugevaim öösel, liigesjäikus aga suurim hommikuti.
• Sümptomid leevenevad päeva jooksul ja füüsilise aktiivsusega.

Scheuermanni haigus

• Seisund, mis tavaliselt ilmneb puberteediea lõpus. Tegemist on lülisamba kasvuhäirega, mis põhjustab selja tavalisest suuremat kumerust (küürus selg).
• Enamikul, kellel esinevad mõõdukad muutused selgroo ülaosas, valud puuduvad. Kui muutused paiknevad alaseljas, võib selg hakata valutama.
• Skolioos (lülisamba kõverdumine külgsuunas)
• Lülisamba kõverdumine külgsuunas, mis tavaliselt tekib puberteedieas ja sagedamini tüdrukutel.
• Enamasti pole skolioosiga inimestel tavapopulatsiooniga võrreldes oluliselt rohkem seljavalusid, ent sõltuvalt skolioosi raskusastmest võib lülisamba liikuvus vähem või rohkem piiratud olla. Samuti võib kõverdunud lülisammas kiiremini väsida ning koormuse korral siiski valutada.

Spondüloos (lülisamba jäikus)

Lülisamba degeneratiivne protsess, mis puudutab nii lülisamba diske kui ka lülikehasid. Esineb valdaval enamusel üle 40 aastastest inimestest, ent vaid üksikutel kaasnevad sümptomid. Seisund ei põhjusta sageli erilisi seljavaevusi, ent degeneratiivsed muutused alaseljas võivad põhjustada füüsilise koormusega suurenevat valu.