Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Krooniline väsimus, närvilisus ja jalakrambid viitavad selle aine puudusele

Copy
Raske magneesiumipuudus tervel inimesel on haruldane.
Raske magneesiumipuudus tervel inimesel on haruldane. Foto: Shutterstock

Kui inimene kurdab jalakrampide üle, tunneb kroonilist väsimust, on tihti närviline ja kannatab ebakvaliteetse une all, võib kõigi nende murede põhjustajaks olla magneesiumipuudus.

Tänapäeva hektilise elutempo juures on magneesiumidefitsiit täiskasvanute hulgas laialt levinud. Tegemist on ühe olulisema mineraalainega meie kehas, mõjutades ligi 300 ensüümi tööd, mis reguleerivad mitmeid biokeemilisi reaktsioone ja mille puudust seostatakse näiteks suurenenud südamehaiguse riskiga, vererõhutõusu, diabeedi, osteoporoosi ja ainevahetushäiretega.

Osa inimesi vajavad enam

Magneesiumivajadus sõltub oluliselt inimese enda eluviisist, vanusest ja aktiivsusest. Füsioloogiliste eriseisundite korral on inimese magneesiumivajadus suurem. Kindlasti vajavad magneesiumi toiduga saadavast päevasest tavahulgast natuke rohkem rasedad, imetavad emad, kiires kasvufaasis lapsed, eakad ja võistlussportlased.

Haigused võivad põhjuseks olla

Osaline magneesiumivaegus võib kujuneda ka mõne haigusseisundi, näiteks pikaajalise kõhulahtisuse, kestva oksendamise, rasvumise, suhkurtõve, nälgimise, alkoholismi, maksatsirroosi, peensoolekahjustuste, pankreatiidi ja insuldi tagajärjel. Selle tunnusteks võivad olla väsimus, lihasenõrkus ja -värinad, spasmid, südame arütmia, koordinatsioonihäired, närvilisushood, unehäired, luukoe nõrkus või osteoporoos.

Magneesiumi saab manustada nii seespidiselt – tablettide, imemistablettide, kihisevate tablettide, kapslite ja pulbrite abil kui ka välispidiselt, määrides nahale magneesiumigeeli või pihustatavaid õlisid. 

Erinevaid manustamisvorme

Magneesiumiõlisid on erinevaid, mistõttu tasub nende valikul hoolega mõelda, mille jaoks täpsemalt magneesiumi vaja on – kas on probleeme närvilisusega, jalakrampidega või hoopis liigesevaevustega.

Hea oleks manustada magneesiumi koos B6-vitamiiniga, sest see aitab kaasa magneesiumi toimele, seega on eriti soovitatav valida just selline preparaat.

Leidub paljudes toiduainetes

Magneesiumipuuduse korral on kindlasti oluline muuta ka oma menüüd. Magneesiumirikkad toiduained on täisteratooted, pähklid ja seemned, mereannid, lehtsalat, kaunviljad, marjad ja banaanid. Parimad magneesiumi allikad on pruunvetikas ja teised meretaimed (merekapsas, klorella, spirulina, wakame), pähklid, täisteraviljad (pruun riis, toortatar), tofu, erinevad seemned ja kakao. Magneesiumit on ka erinevates mineraalvetes, apteegis on lausa eraldi magneesiumivesi – rohke magneesiumisisalduse tõttu ei tohi seda aga kindlasti korraga ära tarbida.

Tasub teada, et magneesiumi viivad kehast välja alkohol, liigne kaltsium, rafineeritud ja töödeldud toit ja diureetikumid – näiteks kohv, kirjutab virtuaalkliinik.ee.

Märksõnad

Tagasi üles