Kuidas teada, et sööd liiga vähe valke, rasvu või süsivesikuid

Pähklid sisaldavad monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhappeid. Foto: Shutterstock

Kui toit sisaldab liiga vähe rasva, ei püsi kõht peale söömist täis, valgupuuduses keha hakkab aga toitaineid võtma lihasmassist ning tekib kiiresti väsimus.

Makrotoitained on suured peamised toitained, mida keha toimimiseks vajab. Keskmiselt peaksime toidust saama 40–50 protsenti süsivesikuid, 15–20 protsenti valku ja 30–35 protsenti rasva. Ühe või teise olulise toitainegrupi puudus või üleküllus viib keha tasakaalust välja ning võib tekitada terviseprobleeme, vahendab Redbook.

Esimene märk valgupuudusest on lihasmassi kaotus ja väsimus. Kui me ei saa toiduga piisavalt valku või oleme haiged, korvab keha puudujäägi lihasvalkudega, et elundeid töös hoida. Siiski on tänapäevast toitu süües vähetõenäoline, et valgupuudus tekiks. Kõrge valgusisaldusega toidud on liha, mereannid, munad, piimatooted ja kaunviljad. Liiga palju valku võib kehale samuti ebamugavust valmistada ning tekitada kõhukinnisust ja krampe.

Süsivesikud on keha esmane energiaallikas. Seedeprotsessid lagundavad suurema osa süsivesikuid glükoosiks, mis on tõhusaim energiaallikas, mida meie keha koed igapäevaseks töötamiseks kasutavad. Suurim glükoosi ja seega ka süsivesikute tarbija on aju. Aju vajab 150 grammi süsivesikuid päevas, et täisvõimsusel töötada. Süsivesikuid sisaldavad tärkliserikkad köögiviljad nagu kartulid, oad ja mais, samuti piimatooted. Kõige enam seostatakse süsivesikutega aga leiba, pastat, riisi ja suhkrut. Süsivesikutega liialdamisele viitavad puhitus ja janu. Puudust näitab aga väsimus, kõhukinnisus, isu süsivesikute järele ja keskendumisraskused.

Rasvast saame A-, D-, E-, ja K-vitamiini ning see on samuti oluline osa rakumembraani struktuuris, mida kasutatakse näiteks hormoonide tootmiseks. Füüsiliselt kõige märgatavam on ilmselt rasvadest saadav energia. Rasv on makrotoitainetest kõige energiarikkam ning keha kasutab seda siis, kui piisavalt glükoosi ei saa. Kõige levinumad rasvaallikad lääneriikide toidus on küpsetusõlid, või ja liharasv. Selle asemel, et neid rasvu ohtralt tarbida, eelista näiteks kalast saadavat rasva. Häid rasvu sisaldavad veel avokaadod, munad, pähklid ja seemned. Rasvapuudusest toidus annab märku täiskõhutunde puudumine. Seedimisprobleemid, kõhulahtisus või kõhukinnisus annavad aga märku, et sööd rasva liiga palju.