/nginx/o/2023/04/10/15248008t1h0b1a.jpg)
HIVi sihipärane testimine Hispaania haiglate erakorralise meditsiini osakondades töötab suurepäraselt. Tavapärasest kolm korda enam inimesi saab nakkusest teada varakult ning see võimaldab ka varakult ravi alustada.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul võib Eestis halvemate prognooside järgi olla ligi 40 protsenti HIV-nakkuse juhtudest tuvastamata ning on näha, et ka avastatud juhtude arv ei näita langust. Keskmine nakatunu on 35- kuni 40-aastane ning järjest rohkem levib see viirus tavalise heteroseksuaalse seksi teel.
Aastaid tagasi pakkusin ma nii haiglatele, ametnikele kui ühele fondile, et ühes Tallinna ja ühes Ida-Viru haigla EMOs võiks katse korras HIVi suhtes rutiinselt testida kõiki 15- kuni 55-aastaseid, et leida üles need nakatunud inimesed, kes tavaliselt testimistel ei käi, sest ei tea endal sellist vajadust olevat. Tookord ei peetud seda oluliseks ega ka vajalikuks. Nüüd on selle katse ära teinud Hispaania teadlased, kes kinnitavad – sihipärasel testimisel haigla erakorralise meditsiini osakondades on suur potentsiaal.
Teadustöö kokkuvõtet esitletakse sel aastal Kopenhaagenis (15.–18. aprillil) toimuval Euroopa kliinilise mikrobioloogia ja nakkushaiguste kongressil (ECCMID).
Hispaania 34 haigla erakorralise meditsiini osakonna andmete analüüs näitas, et pärast sihipärase testimise rakendamist kasvas HIV-diagnooside arv enam kui kolm korda.
Dr Juan González del Castillo, Hispaania erakorralise meditsiini seltsi (SEMES) nakkushaiguste rühma juht, ütleb: «Varajane diagnoosimine on HIV-nakkuse leviku vältimiseks ja patsientide prognoosi parandamiseks võtmetähtsusega, kuid diagnoosimata ja hilja diagnoositud nakkuste esinemissagedus on endiselt kõrged.
Hinnanguliselt 20 protsenti nakatunud inimestest maailmas ei tea, et neil on HIV, ja hiline diagnoosimise määr on ka arenenud riikides ligi 50 protsenti. Hispaanias on see näitaja 48 protsenti.»
Ta ütles ka, et HIV-sõeluuringud haigla erakorralise meditsiini osakondades võivad suurendada diagnoositute arvu ja võimaldavad nakatunuid varem üles leida.
Hispaania erakorralise meditsiini seltsi 2021. aastal välja antud juhistes soovitatakse edendada HIV-testimist erakorralise meditsiini osakonda sattunud isikute puhul, kellel on üks kuuest seisundist või olukorrast: sugulisel teel levivad infektsioonid, mononukleoosne sündroom, vöötohatise viirus, kopsupõletik, chemsex ehk uimastite kasutamine pidutsemiseks ja seksielamuste saamiseks ning HIV kokkupuutejärgne profülaktika. Need on levinud HIViga nakatunud inimestel ja neid sümptomeid nähakse sageli ka erakorralise meditsiini osakondades.
Selles uuringus kasutasid Madridis asuva Hospital Clínico San Carlose erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr González del Castillo ja tema kolleegid 34 haigla EMOde andmeid. HIV-testide arv EMOdes kasvas 7080-lt 13436-le.
HIV-diagnooside arv kasvas enam kui kolm korda, 65-lt 224-le. Märkimisväärselt lühenes aeg testimise ja esimese HIV-spetsialisti vastuvõtu vahel, samuti kiirenes viirusevastase ravi alustamine. Praeguseks on testimissoovitusi rakendanud kokku 103 erakorralise meditsiini osakonda.
Kui eeldada, et üks diagnoos hoiab ära veel kaks kuni neli juhtumit, on selle kahe aasta uued diagnoosid toonud kaasa 1756–3512 uue juhtumi vältimise.
Dr González del Castillo ütleb: «Loodame tõesti, et programm ... vähendab HIVi levikut ja hilise diagnoosimise kõrget määra. EMOd võivad mängida HIVi diagnoosimisel otsustavat rolli. Diagnoosimise ja varajase diagnoosimise määra suurendamine ei avalda mitte ainult tohutut mõju inimeste tervisele ja rahvatervisele, vaid see oleks ka kulutõhus. Hiljutise majandushinnangu järgi hoiaks see ära 13 615 uut nakatumist ja annaks tervishoiusüsteemile kahe aastakümne jooksul potentsiaalselt kokkuhoidu 4411 miljonit eurot ning majanduslik tulu on 224 eurot ühe investeeritud euro kohta.»
Inglismaal kasutati aga veidi teistsugust lähenemist, et HIV nakatunud inimesed üles leida. Neis piirkondades, kus HIV levimus on kõrgeim, testitakse HIVi suhtes kõiki täiskasvanud, kellele tehakse EMOs niikuinii vereanalüüse – välja arvatud juhul, kui nad sellest loobuvad. Paljudes piirkondades testitakse samamoodi ka B- ja C-hepatiidi suhtes. Projekti esimese 100 päeva jooksul (aprill–juuli 2022) osalenud 28 EMO andmed näitavad, et kokku tehti enam kui 250 000 HIV-testi. Leiti 128 HIV-nakkusega inimest ning lisaks said 325 inimest B-hepatiidi diagnoosi ja 153 C-hepatiidi diagnoosi.
«Hispaanias, kus HIV-testimiseks on vaja selgesõnalist nõusolekut, oleks raske rakendada sellist universaalset testimisstrateegiat,» ütleb dr González del Castillo. «Lisaks võivad mõned arstid olla tõrksad tellima teste, mis ei aita neil diagnoosida ega ravida patsiendi seisundit. Sihitud HIV-sõeluuringud, nagu me neid Hispaanias teeme, võivad olla mõjusad, kulutõhusamad ja nii patsientide kui ka arstide paremini aktsepteeritud kui universaalne testimine. Teisalt töötame B- ja C-hepatiidi testimise soovituste kallal ning paljud on sellega koos HIVi testimisega alustanud – 2021. ja 2022. aastal avastati 63 uut C-hepatiidi juhtumit.»
Ta järeldab: «Roll, mida erakorralise meditsiini osakond võib mängida HIVi tuvastamisel, on keskne ning seda tuleb tunnustada ja arendada, olenemata strateegiast ja inimese asukohast maailmas.»
Allikad: European Society of Clinical Microbiology and Infectious Diseases, SEMES soovitused, NHS England, EurekAlert.
Iveta Tomera, TAI uimastite ja sõltuvuste keskuse vanemspetsialist
«Eestis testitakse EMO-des HIV-i suhtes juba mitmeid aastaid. Sellega alustati riskipiirkondades, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas. Lisaks teevad EMO-des HIV testimist kõik suuremad haiglad: Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Narva Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Rakvere Haigla, Pärnu Haigla. Kui Lääne-Tallinna Keskhaiglas tehakse testimist reeglina kõigile 18-50 aastatele ning üle 50-aastastele arsti soovitusel, siis puudub info, kui palju ja kellele tehakse HIV teste teistes haiglates. Terviseameti andmetel aga kõigist neist haiglate EMO-dest info testimiste kohta laekub.»
HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis saab hea ülevaate TAI 2022. aastal avaldatud raportist. HIV-testimise üldist taset Eestis võib pidada väga heaks. Näiteks Euroopa Liidu riikide seas oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik. Hetkel ei ole TAI hinnangul vajalik ulatuslik testimise suurendamine, vaid paremini suunatud testimine neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud. HIV-testimise juhise kohaselt on oluline indikaatorhaiguste põhine testimine ning Harjumaal ja Ida-Virumaal kõigi 16–49-aastaste patsientide testimine. Kõigi uute HIV-i juhtude kontaktseid tuleb aktiivselt teavitada ja testida. Nii Eesti kui rahvusvahelised juhised soovitavad kõrge riskiga rühmade testimist vähemalt korra aastas. Narkootikume süstivate inimeste ja prostitutsiooni kaasatud naiste seas on HIV-testimise tase hea ja seda on vajalik hoida. Meestega seksivate meeste testimine vajab olulist laiendamist – nende testimisega kaetus on ebapiisav.
:format(webp)/nginx/o/2022/01/02/14289763t1h533a.jpg)