Nende tervisenäitajate korral on sportimine vastunäidustatud

Süvenev õhupuudusega ei tohiks sportida Foto: Shutterstock

Medicumi taastus- ja spordiarst Eduard Tsvetkov on märkinud üles vastunäidustused, mille puhul sportida ei tohiks. 

• Hemoglobiini näit ehk HGB on madalam kui 80 g/l

Sellisel juhul on tegemist aneemiaga, mille tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130–170 g/l ja naistel 120–150 g/l.

• Palavik üle 38 °C

Palaviku puhul oleks parim jääda koju puhkama. Voodis tingimata lamama ei pea. Sel ajal suureneb vedelikuvajadus, seetõttu tuleks tarvitada rohkelt vedelikku – selleks sobib tee, mahl, vesi. Palavikuga on söögiisu reeglina vilets ning sööma sundima ei pea. Tavaline on see, et kui palavik hakkab tõusma ning käed ja jalad muutuvad jahedaks, tekivad külmavärinad, siis tuleb rõivastuda soojalt või minna teki alla. Kui aga on palav ja käed-jalad on kuumad, siis ei tohiks olla liiga soojalt riides või paksu teki all, sest see takistab palaviku alanemist.

• Leukotsüütide ehk valgeliblede arv veres on väiksem kui 2.0 x 109/l

Leukotsüütide taseme langus näitab immuunsüsteemi allasurutud seisundit. Selliseid tulemusi võib täheldada viirusnakkuse (gripp, leetrid, punetised), raske toksikoosi, sepsise, vereloomeorganite haiguste, kiiritushaiguse, autoimmuunhaiguste jt korral.

• Neutropeenia ehk absoluutne neutrofiilide hulk on väiksem kui 1.5 x 10⁹/l

Neutropeenia on olulisim riskifaktor infektsioonide tekkes kasvajaga haigel. Tõsine neutropeenia näit: ˂ 0,5 x 10⁹/L

Sügav neutropeenia näit: ˂ 0,1 x 10⁹/L

• Vererõhunäit on suurem kui 220/110 mm Hg

​Vererõhk näitab südamelihase jõudu ja veresoonte toonust. Normaalseks vererõhuks peetakse näitajaid <130/<85 mm Hg. Piiripealseks vererõhuks peetakse 130–139/85–89 mm Hg. Kõrge vererõhk on >140/>90 mm Hg.

• Pulss puhkeseisundis on suurem kui 120 lööki minutis
• Süvenev õhupuudus
• Rindkerevalu
• Tsüanoos

Tsüanoos on häire, mis on põhjustatud ebanormaalsest hemoglobiini ja hapniku kontsentratsioonist. Hemoglobiiniga seotud piiratud hapniku tagajärjel tekkiv halb vereringe võib põhjustada kätel sinakat tooni.

Perifeerne tsüanoos esineb kätes ja jalgades, kus verevool on piiratud, põhjustades peamiselt veresoonte ahenemist ja madalat südametööd. Tsüanoosi on raske diagnoosida ja selle ravivõimalused on väga erinevad.

• Hapnikusisaldus veres on väiksem kui 88 protsenti

Hapnikutaset jälgides saab kindlustunnet, et kopsud varustavad verd piisava hapnikuga, vastasel juhul vajab inimene kiiresti arstiabi. Oksümeeter tõlgendab vere värvust, et saada aru, kas hapnikuprotsent veres on piisav. Tervetel inimestel jääb see protsent 95 ja 100 vahele.