Iga päev selle vilja söömine võib aidata vähendada kolesteroolitaset

Looduse annid Foto: Shutterstock

Avokaadosõbrad ei pruugi mõistagi, kui kasulik on trendikas vili nende südamele. Iga päev ühe avokaado söömine aitas vähendada uuringus halva kolesterooli hulka.

Pensylvania ülikooli teadlased uurisid 45 ülekaalulist või rasvunud vabatahtlikku. Osal osalejatest paluti oma igapäevasele toidule avokaadot lisada. Viis nädalat hiljem oli avokaadosööjate halva kolesterooli tase märgatavalt langenud, vahendas Yahoo Lifestyle.

Avokaadod on rikkad antioksüdantide poolest, mis võivad aidata kolesterooli alandada. Koorealune viljaliha on toitainetest enim pungil. Kolesterool võib koguneda arterites ja need ummistada, mis võib viia südameinfarkti või insuldini. Kuna vili sisaldab palju rasva, polnud kasu südamele täiesti kindel.

Teadlased palusid kõikidel vabatahtlikel eksperimendi alguses toituda sedasi, nagu on Ameerikas tavapärane. Seejärel jagati osalejad kolme gruppi ning pandi nad madala rasvasisaldusega, mõõduka rasvasisaldusega või mõõduka rasvasisalduse ja argiselt lisanduva avokaadoga dieedile. Ajakirjas Nutrition avaldatud uuring leiti, et vabatahtlikel, kes sõid igapäevaselt ühe avokaado, vähenes oluliselt oksüsdeerunud LDL kolesterooli sisaldus veres. LDL kolesterool võib ladestuda veresoonte seintel ja muuta need kitsaks ja jäigaks. Kui LDL kolesterool oksüdeerub, algab ahelreaktsioon, mis soodustab ateroskleroosi ehk arterite ummistumist.

Hea südamele, kuid mitte keskkonnale

Kuigi avokaado võib südamele kasulik olla, on moeka vilja kasvatamine laastav keskkonnale. Tegu on äärmiselt januse taimega, mis vajab peaaegu kaks korda rohkem vett kui sama suure koguse apelsinide kasvatamine. Keskkonda mõjutavad nii vesi, väetised, energia, kui ka viljade pakendamine ja värskena hoidmine ning transport. Avokaadode tootmine on viimaste aastakümnetega kaks korda kasvanud, et kasvavat nõudlust rahuldada, mis tähendab mõnes piirkonnas metsaraiet ja kõrbestumist. See toimub näiteks Kesk- ja Lõuna-Mehhikos, kus avokaadode tootmine on majandust elavdanud ning vilja nimetatakse lausa roheliseks kullaks.