Kuidas nakatada väikelaps kestva liikumisharjumusega?
/nginx/o/2023/06/12/15384958t1h305a.jpg)
«Kui Eesti laps tahab ronida või hüpata, siis ütleb vanem talle, et stopp, ära tee, see on ohtlik. Soomes seevastu näitab vanem ette, kuidas turvaliselt ronida või hüpata,» ütleb Põltsamaa valla lasteaia direktor Annika Madisson.
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmete kohaselt on ülekaaluliste laste arv aasta-aastalt suurenenud ja küünib juba 20 protsendini, mõnes maakonnas isegi 30 protsendini. Iga päev liigub piisavalt ehk vähemalt 60 minutit vaid 16 protsenti õpilastest.
Põltsamaa valla lasteaia direktor Annika Madisson, Tartu lasteaia Helika liikumisõpetaja ja õppealajuhataja Tiina Kivisalu, Hiiumaa spordikooli treener ja eelmine direktor Elo Saue ning Rakvere spordikeskuse direktor Ave Sats jagavad mõtteid, kuidas kujundada väikelastes liikumisharjumus, mis jääb püsima nii koolieas kui ka hiljem.
Kivisalu räägib, et tema näeb kaaluprobleemi hiilimist lasteaedadesse. Kuues rühmas kokku oli 2000. aastate lõpus paar-kolm ülekaalulist last, praegu aga on neid juba igas rühmas paar-kolm või rohkemgi. «Laste liikumisele peab rõhku panema,» toonitab ta. «Õppealajuhatajana utsitan rühmaõpetajaid lastega võimalikult palju väljas käima: oleme pikendanud hommikupoolset õueaega ja ka õhtupoole on soovitatav rühmaga välja minna,» sõnab ta.
Sama meelt on Madisson, kes enne 2021. aastal Põltsamaale naasmist rajas ja juhtis eralasteaeda Helsingis. Üks, mida ta Soome kogemustest Põltsamaal rakendab, ongi õues õppimise ja mängimise osatähtsuse suurendamine. Seda soosib ka lasteaia õueala uus planeering, kus õu pole jagatud eri rühmade aladeks, vaid tegevuse järgi: liikumis-, spordi-, muusika-, kunstiala jne.
«Keha valitsemise või palli viskamise-püüdmise oskus ei tule iseenesest, seda peab õppima ja harjutama,» märgib Hiiumaa spordikooli treener Elo Saue.
Madisson möönab, et osa õpetajaid on vajanud iga ilmaga õue minemiseks innustamist. Nende tõrksust on aidanud vähendada mõttetera «Ei ole halba ilma, on halvad riided.» Nüüd on kõigil õpetajatel lasteaia antud talve- ja vihmariided ning nende külma- ja vihmakartus on taandunud.
«Soome lasteaedades käiakse õues igasuguse ilmaga: vihmaga, lumega, külmaga,» räägib Madisson. «Õpetaja otsustab, kui kaua õues ollakse. Näiteks kui tõesti on väga külm, minnakse õue 10–15 minutiks, aga ikkagi minnakse.»
Väljatulek koroonaajast
Saue kogemus Hiiumaal kinnitab samuti, et lasteaedade ja koolide liikumistundide kvaliteet mõjutab tuntavalt seda, kas lapsed omandavad eakohased kehalised oskused. Hiiumaa spordikooli möödunud talvel korraldatud liikumispühapäevad «Aktiivne algus» kuni kaheksa-aastastele olid ajendatud just lüngast, mille koroonapiirangud kaasa tõid.
Saue sõnul oli näha, et laste kehalised oskused on nende aastatega halvenenud: spordikooli trennidesse tulijad ei saanud enam hakkama harjutustega, mis varem ei valmistanud selles eas muret. «Lasteaiad ja koolid olid tihti pausil, liikumistunde seega ei toimunud, mänguväljakutel käidi vähem, ka vanematel polnud aega lastega piisavalt tegeleda,» kirjeldab ta probleemi, mida «Aktiivse alguse» pühapäevadega lahendada püüti. «Oma keha valitsemise või palli viskamise-püüdmise oskus ei tule iseenesest, seda peab õppima ja harjutama.»
/nginx/o/2023/06/12/15384957t1h2675.jpg)
Osavõtt Hiiumaa laste liikumispühapäevadest kujunes elavaks ja lisaboonuseks võib pidada seda, et ka paljud lapsevanemad said kätte korraliku koormuse, kui pidid koos lapsega või lapse kannul korduvalt läbima spordikeskusse püstitatud seiklusrada, kus tuli hüpata, joosta ja visata ning püüda, roomata ja keerelda.
Ka Rakvere spordikeskus on mitmel aastal korraldanud väikelastele spordipühapäevasid. Direktor Sats peab mudelit, kus spordikeskused kutsuvad lasteaia- ja koolilapsi vabadel hommikupoolikutel koos vanematega multisporti proovima, väga õnnestunuks, ka Rakveres oli huvi ja nõudlus suur.
«Kuni algklassideni ei peaks perekond ühte spordialasse kinni jääma, vaid proovima võimalikult erinevaid treeningud,» räägib Sats. Rakveres püütakse peresid sportima tõmmata ka võistlustel, millele tullakse kaasa elama. «Oluline on, et ka pealtvaatajad saaksid võistluste ajal midagi proovida või palli veeretada, sest sportlik keskkond soosib ka ennast liikumisharrastusele avama.»
Retsept on koos
Saue sõnul on selgelt näha, et lapsed, kelle vanemad on agaramad ette näitama, kuidas mõnd harjutust teha või palli mängida, on sportlikult osavamad. Kivisalu ja Madisson nõustuvad, et lapsevanemate eeskuju ja panus väikelaste liikumisharjumuse kujunemisse on äärmiselt tähtis. Lasteaias ja omavalitsuste üritustega saab anda põhilised liikumisoskused ning tekitada huvi, aga see, kas ja kui palju väikelapsed liikumisüritustel osaleda saavad ja puhkepäevadel väljas käivad, oleneb ikkagi lapsevanemate valmisolekust õue minna.
Liikumisvariante, mis üldiselt meeldivad nii lastele kui ka lapsevanematele, õnneks on. Lisaks eespool nimetatud perespordipäevadele näiteks mitmesugused orienteerumismängud, kus saab mingi aja vältel asulas või asula lähedal looduses punkte otsida ja sealt leitud ülesandeid täita.
Madissoni tähelepaneku järgi julgustavad Soome vanemad lapsi rohkem. «Kui Eesti laps tahab ronida või hüpata, siis ütleb vanem talle, et stopp, ära tee, see on ohtlik. Soomes seevastu näitab vanem ette, kuidas turvaliselt ronida või hüpata, julgustab proovima.»
Lapsevanamete igapäevane eeskuju ja julgustav suhtumine, asjatundlikult korraldatud liikumistunnid lasteaias, omavalitsuse toel korraldatud kaasahaaravad ja tasuta või sümboolse hinnaga liikumisüritused lastele ning peredele – see ongi lihtne retsept, mis varustab väikelapse kogu elu kestva liikumisharjumusega.
Liikumisõpetaja kaotamine on halb mõte
Soome lasteaedades liikumisõpetajaid eraldi ei ole. Ka meie haridus- ja teadusministeeriumis on sarnased ideed liikunud. «Soome lasteaedades saadakse edukalt ilma hakkama, sest vanemad liiguvad koos lastega palju rohkem. Tavaline on, et pärast lasteaeda minnakse koos mänguväljakule või treenima,» märgib Annika Madisson.
Tema sõnul põhineb Eestis lasteaiaõpetajate õpe eeldusel, et sportima ja liikuma õpetab liikumisõpetaja. Kuigi rühmaõpetajad oskavad samuti liikumistunde teha, ei pruugi nende teadmised harjutustest või teatud oskuste arendamisest olla nii praktilised ja sügavad kui liikumisõpetajatel.
Tiina Kivisalu peab ministeeriumi plaani liikumisõpetaja nõude kaotamisest otsesõnu halvaks. Tema hinnangul tekib oht, et rahahädas omavalitsused tõlgendavad nõude kadumist kui luba liikumisõpetaja ametikoht kaotada.
Hoiatava näitena nimetab Kivisalu väikseid koole, kus kehalise kasvatuse tunde on pandud andma klassiõpetajad, kellel muidu ei tuleks koormus täis. «Osa neist on tublid, vahetavad kehalise kasvatuse tunniks spordiriided selga, näitavad harjutusi ette, õpetavad, kuidas palli mängida. Osa neist jällegi tulevad kleidis saali uksele, piirduvad lastele palli andmisega või ütlevad, et no jookske nüüd.» Ta peab seda üheks põhjuseks, mis paljudel lastel, kellele väikesena ju üldiselt meeldib liikuda, sportimisharjumus koolis aegamisi kaob ja tekivad ülekaaluprobleemid.
Teeme lasteaiahoovid lahti!
Karro Külanurm, Põltsamaa vallavanem:
/nginx/o/2023/06/12/15384952t1h8683.png)
Olen veendunud, et laste liikumisaktiivsust mõjutab väga palju see, kas nad on aktiivsed vaid mõne tunni lasteaia- või koolipäeva jooksul või on neil võimalusi õues aega veeta ka vabal ajal. Põltsamaa valla lahtised lasteaiahoovid on näidanud, et arendavate õuealade piiramata kättesaadavus on toonud nii lapsed kui ka pered rohkem õue liikuma. Sellise praktika laialdasem rakendamine kogu Eesti aitaks kindlasti laste füüsilise aktiivsuse kurba statistikat tagasi pöörata.
Entusiastid on liikumapanev jõud
Põltsamaa vallas on aastaid tegutsenud kohalikud, kellele läheb korda aktiivset elustiili toetav elukeskkond. Meil on külamaju, aga ka külaseltse, kes tegutsevad koos haridusasutustega. Varem on koostöös külaseltsiga näiteks taotletud toetust mängualade rajamiseks, mida sai universaalselt kasutada: lasteaialapsed ühel ajal ja pärast kogukonna kõik lapsed koos.
Pärast 2021. aasta haridusreformi tegutseb Põltsamaa vallas kolm haridusasutust: Põltsamaa ühisgümnaasium neljas õppekohas, Puurmani mõisakool (põhikool ja lasteaed) ja Põltsamaa valla lasteaed kuues õppekohas. Lasteaialapsi on ligi 500, kellest umbes 50 Puurmanis ja 300 Põltsamaa linnas, teised väiksemates õppekohtades.
Haridusvõrgu korrastamise eel tuli Põltsamaa valla lasteaeda ametisse uus juht, kes oli ligi kümme aastat töötanud Soomes eralasteaias. Teatavasti on seal õues õppimise ja mängimise roll väga suur. Saadud kogemusi ja meetodeid hakkas ta rakendama ka Põltsamaa linna lasteaias. Parasjagu ehitasime uut lasteaiahoonet, sestap andis juht õueala kujundamise soovitusi, et soodustada õues viibimist ja õppimist. Seal on nutiala, liikumisala, madalseiklusrada, mudilaste ala kõige pisematele, muusikaala jne. Kui lasteaiahoov valmis sai, tundus igati õige jätta see avatuks kõikidele lastele.
Väiksemates õppekohtades on samuti suurepärane keskkond, mis annab võimaluse lastega ringi liikuda ja aktiivselt toimetada.
Suurim eeskuju ja liikumapanev jõud on kahtlemata lasteaiapersonal. Laste kaudu saame mõjutada ka vanemaid, mistõttu on töötajate motiveerimine ja inspireerimine erilise tähelepanu all.
Kasu kaalub riskid üles
Praktikas tähendab lahtine lasteaiahoov seda, et me ei lukusta uksi. Hoovid on aiaga piiratud, kuid ligipääsetavad. Riskide maandamiseks oleme paigaldanud videovalve koos hoiatavate siltidega.
Olen seda meelt, et värav või aed ei takista, kui tahetakse pahandust teha. Ei ole mõtet karta ega hoove igaks juhuks lukus hoida. Vastupidi, lastele tuleb anda võimalus sisustada vaba aega põnevalt ja suunata nende energia mängudesse.
Näeme, et see on ennast õigustanud: lasteaiahoovid meelitavad nii lapsi kui ka peresid õues rohkem aega veetma. Asjade pahatahtlikku lõhkumist ei ole me täheldanud. Jah, mängumajade katusele on ronitud ja mõni asigi katki läinud, kuid hoovide positiivne mõju on riskid üles kaalunud.