:format(webp)/nginx/o/2023/04/27/15284298t1h563f.jpg)
Inimesed on üha teadlikumad, et suitsetajatel on suurenenud risk haigestuda vähki ning südame- ja hingamisteede haigustesse. Paraku kiputakse alahindama suitsetamise mõju kehalisele treeningule. Tegelikult peab ka harrastaja tasemel sporti tehes suitsetamisega ettevaatlik olema.
Suitsetamine vähendab hapnikuvarustust, mõjutab hingamissüsteemi, südametegevust ja ainevahetust. Mitmed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et võrdluses mittesuitsetajatega ei suuda suitsetajad saavutada sama füüsilist jõudu ja vastupidavust ega sama kiiresti vigastustest taastuda.
Inglismaal 2018. aastal avaldatud uuring kinnitab, et suitsetamine vähendab väikeste veresoonte arvu, mis toovad jalgade lihastesse hapnikku ja toitaineid. Tubakasuitsu sissehingamisel seob vingugaas punaseid vereliblesid, mille tagajärjel tõrjutakse välja hapnik ja takistatakse selle jõudmist ajju, lihastesse ja teistesse organitesse. Suureneb piimhappe sisaldus, millega kaasneb omakorda väsimus, raskendatud hingamine ja treeningujärgne lihasvalu.
Sigaretisuitsu sissehingamine, mille tulemisel satub organismi tuhandeid kemikaale ja sadu mürgiseid aineid, teeb sportimisel südamele karuteene. Suitsu sissehingamine suurendab südame löögisagedust ja vererõhku ning kahjustab veresoonte elastsust. Spordi tegemise ja suitsetamise kombinatsioon võib suureneda südame-veresoonkonna probleemide, nagu südameinfarkti või südame rütmihäirete, tekkimise riski.
Üks suitsetamise kõige silmnähtavamaid mõjusid spordi tegemisele on hingamissüsteemi halvenemine. Suitsetamine kahjustab kopsude tööd, vähendab kopsude võimekust hapniku omastamisel ja CO2 organismist välja suunamisel. Eriti intensiivse füüsilise koormuse korral muutub hingamine oluliselt raskemaks. Suitsetajad kipuvad kiiremini õhupuudusse jääma ning neil võib tekkida treeningu ajal suurem väsimus. Samuti võib suitsetamine tekitada kroonilisi kopsuhaiguseid.
Ehkki suitsetamine avaldab negatiivset mõju igat tüüpi spordialadele, on mõned spordialad märgatavalt halvemas seisus. Näiteks kardiovaskulaarse koormusega spordialad nagu jooksmine, jalgrattasõit ja ujumine nõuavad head südame-veresoonkonna süsteemi funktsioneerimist ning piisavat hapnikuvarustust. Suitsetajatele võivad need spordialad olla raskemini teostatavad ja suurem väljakutse, sest nende füüsis on koormusele vähem vastupidav.
Suitsetamine mõjutab ka üldist ainevahetust. Suitsetamise tagajärjel suureneb organismi energiavajadus ning võib esineda toitainete imendumise häireid. See võib omakorda mõjutada inimese jõudu ja taastumisele kuluvat aega. Suitsetajatel on mittesuitsetajatest märksa keerulisem soovitud kehakaalu, lihasmassi või üldist füüsilist vormi saavutada. Suitsetajad on sporditegevuse ajal ka sageli väsinumad, mistõttu on soovitud tulemusi raskem saavutada.
Kui on soov tulemuslikult ja tervislikul viisil spordiga tegeleda, on oluline kaaluda suitsetamisest loobumist või vähemalt leida tervist vähem kahjustav alternatiiv. Alternatiivseid tooteid on mitmeid, näiteks saab vahetada tavasigareti mittepõleva kuumutatava tubaka toote vastu, mille kasutamisel tekib väiksemas koguses kahjulikke aineid.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)