AVASTUS ⟩ Uinakud võivad kaitsta ohtlike terviseprobleemide eest

Teadlased julgustavad uinakute tegemist, olles saanud teada, et need seonduvad suurema ajumahuga, mis tähendab teadaolevalt ka väiksemat dementsusriski. Foto: Shutterstock

Päevased uinakud võivad aidata säilitada ajutervist, aeglustades aju kahanemise kiirust vananedes, viitab uus uuring.

Ajakirjas Sleep Health avaldatud uuringus analüüsiti 40–69-aastaste inimeste andmeid ja leiti põhjuslik seos harjumuspäraste uinakute ja suurema ajumahu vahel. Viimane on hea ajutervise näitaja, mis on seotud väiksema dementsuse ja muude haiguste tekkeriskiga.

«Mõne inimese puhul võivad lühikesed päevased uinakud olla osa puslest, mis võib aidata säilitada vanemaks saades ajutervist,» nentis uuringu vanemautor dr Victoria Garfield ajakirjas Medical Xpress.

Varasemates uuringutes on osalised saavutanud pärast uinakut paremad tulemused testides, mis panevad proovile tähelepanu, mälu ja mõttetöö.

Uue uuringu eesmärk oli teha kindlaks, kas päevase uinaku ja hea ajutervise vahel on põhjuslik seos.

Kasutades meetodit, mida nimetatakse Mendeli randomiseerimiseks, uurisid teadlased 97 DNA fragmenti, mis arvati määravat harjumuspäraste uinakute tõenäosuse. Ajutervise ja funktsionaalse vaimse võimekuse näitajaid uuriti seoses magama «programmeerivate» geenivariantide esinemisega. Võrdlusgrupis olid inimesed, kel neid geneetilisi variante ei tuvastatud. Ühendkuningriigi biopanga materjale kasutades uuriti kokku 378 932 inimese andmeid ja tuvastati, et üldiselt on nendel, kes on geneetiliselt altid rohkem magama, suurem aju kogumaht.

Uurimisrühm hindas, et suurema uinakute soodumusega inimeste ajumaht vastas 2,6-6,5 aastat nooremate inimeste omale võrreldes nendega, kel polnud kalduvust uinakuteks.

Teadlased ei leidnud aga erinevusi uinakulembeste ja ärksate oluliste ajufunktsiooni näitajate osas, milleks on mäluprotsessides osaleva hipukampuse maht, reaktsiooniaeg ning visuaalne töötlus.