/nginx/o/2011/07/07/660282t1h1649.jpg)
Tervise Arengu Instituut koos Eesti suuremate kauplusekettidega kutsub ka kevadel pöörama suuremat rõhku puu- ja köögiviljadele, et tervislikumalt ja kergemalt toituda. Kampaanias «Kergem viis tervislikult toituda» osalevad Selveri, Maxima, Prisma, Comarketi, Maksimarketi, Konsumi ning AjaO kauplused.
«Koos kevade algusega on hea meelde tuletada, et piisav hulk puu- ja köögivilju peaks toidulaual olema iga päev ning et just erinevad viljad on need, mis aitavad toiduvaliku hoida kevadiselt kerge ning tervise- ja figuurisõbraliku,» lausus Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi.
Köögiviljad annavad vähe energiat, kuid see-eest sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, fütotoitaineid ja vett ning täidavad hästi kõhtu. «Näiteks 500 grammi köögivilju annab umbes sama palju energiat kui 10 šokolaadikompvekki. Viimasest ei saa aga ainevahetuse toimimiseks ja ka kaalu alandamiseks vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid,» lisas Pitsi.
Puu- ja köögiviljades sisalduvad aineid toimivad antioksüdantidena, toetavad inimese immuunsüsteemi, aitavad alandada vere kolesteroolitaset ning vererõhku, osadel ainetel on ka antibakteriaalsed omadused. Piisav kogus vilju aitab vältida kroonilisi haigusi ning ennetada haigestumist südame-veresoonkonnahaigustesse ja mõningatesse vähihaigusesse.
Puu- ja köögivilju tuleks iga päev süüa vähemalt viis portsjonit. Üks portsjon on umbes 100 grammi ehk peotäis. Lisaks värsketele viljadele kuuluvad portsjonite arvestusse ka külmutatud, kuivatatud ja konserveeritud viljad ning mahlad, kuid eelistatud on siiski võimalikult värsked viljad, kus vitamiinide sisaldus kõige suurem. Samuti ei ole vahet, kas tarbida puu- ja köögivilju iseseisvalt või erinevate roogade koostises.
Hea tervise jaoks vajaliku koguse ehk viis ja enam portsjonit puu- ja köögivilju päevas sööb vaid 10 protsenti inimestest ning veerand (24 protsenti) inimestest ei söö päevas üldse puu- ja köögivilju. Pooled (49 protsenti) inimesed söövad üks-kaks portsjonit päevas. Samal ajal on Eestis kasvamas ülekaaluliste inimeste hulk, mis on ühelt poolt valede toitumisharjumuste (eelkõige rasva ja suhkru liigne tarbimine ja vähene puu- ja köögiviljade tarbimine) ning teisalt vähese liikumise (suurenenud TV vaatamise, arvuti taga istumise) tulemus.