Vaata, milliseid imenippe kasutades ei pea jooksuvigastusega noa alla minema

Jooksmine vigastatud jalaga on piinarikkalt valus. Foto: Shutterstock

Uute uuringute kohaselt on leitud mittekirurgiline meetod, mis on tõhus viis tavaliste spordivigastuste ravimisel. See võib olla uus viis vältimaks keerukaid operatsioone.

2019. aasta uuringu kohaselt, ainuüksi USA-s, kannatab igal aastal ERS-i (eesmise ristatisideme rebendi) käes 250 000 inimest. Vigastus kujutab endast põlve eesmise ristatisideme venitust või (osalist) rebendit. Side moodustab tugeva ühenduslüli reie- ja sääreluu vahel, mis mängib suurt rolli põlveliigese stabiilsuse tagamisel. Vigastuse tagajärjena võib seega põlve tavapärane biomehaanika häiruda ja tekkida ebastabiilsus liigeses. Tegemist on suhteliselt sagedase vigastusega, mis tekib tavaliselt spordi tegemise ajal, vahendab Füsioteraapia Kliinik. 

Enamik vigastanutest valib vigastuse taastumiseks kirurgilise operatsiooni. Sellisel juhul kaasnevad tüsistused, milleks on valu, jäikus, liikumisulatuse vähenemine põlveliigeses ja liigese ebastabiilsus.

«Plaanime läbi viia kliinilist uuringut, et hinnata, kas uus ravi annab paremaid tulemusi kui ERS-i operatsioon» 

Ühenduslüli reie- ja sääreluu vahel on rikkaliku verevarustusega ja mida lähemal on rebenenud ligamendi ehk sideme otsad, seda väiksem on vahe, mis tuleb uuesti peale vigastust ühendada. Neid teadmisi rakendades, kaasates projekti 80 ägeda ERS-i rebendiga patsienti vanuses 10-58 aastat, töötasid teadlased välja uudsed traksid. Teadlased lasid patsientidel kanda neid neli nädalat, mis hoidis vigastatud põlve toestatuna 90-kraadise nurga all, ka magamise ajal ja duši all käies.

Pärast nelja nädala möödumist suurendati põlve liikumisulatust iga nädal trakse järk-järgult pingutades. Füsioterapeudi juhendamisel alustati taastusravi, sealhulgas lihaste tugevdamist ja funktsionaalset treeningut, et võimaldada naasemist spordi ja vaba aja tegevuste juurde. Traksid eemaldati 12. nädalal. Selle järel tegid teadlased patsiendi põlvest magnetresonantstomograafia (MRT), kus veenduti vigastatud piirkonna paranemises. Patsientide sõnul on kolmekuune trakside kandmine ja nende iganädalane pingutamine parandanud elukvaliteeti ja tervendanud tõhusalt vigastust. 

Järgmine samm teadlaste jaoks on teha pikemaajalisi kliinilisi uuringuid, et hinnata uudset ravimeetodit. «Kui ravi toetab kliinilisi uuringuid, võib see kaasa tuua olulisi muutusi ERS-i ravis,» sõnab uuringut juhtiv Stephanie Filbay, lootes, et nad saavad inimesteni tuua lihtsama lahenduse ravimaks spordivigastust.