VIDEO Tudengite jaoks on kõige populaarsem spordiala mudamaadlus (2)

Jaana Otsa
, Suvereporter
Copy
Sellel aastal toimusid Käärikul vahemikus 30.06-02.07 23-ndad Üliõpilaste Suvemängud.
Sellel aastal toimusid Käärikul vahemikus 30.06-02.07 23-ndad Üliõpilaste Suvemängud. Foto: Viktor Tund

Eelmisel nädalal, kui eestlased sadade tuhandete kaupa viibisid Laulu- ja tantsupeol, toimusid Käärikul ka märksa maalähedasemad jõu- ja ilunumbrid: Üliõpilaste Suvemängud. See on Ylisport!

Üliõpilaste Suvemängud on suvine kolmepäevane sportlik-meelelahutuslik üritus, kuhu on oodatud kõikide kõrgkoolide tudengid ja sportliku hingega vilistlased, vahendab Ylisport. Kokku võisteldakse ligikaudu 40 huvitaval ja vahel ka jabural (nt alkoholivaba õllemiil, autosse pugemine) alal, aga konkurentsitult kõige populaarsem on mudamaadlus. Videot sellest vaata allpool!

Viimastel aastatel on ürituse osalejate arv ulatunud 1500 ringi, kus kolme päeva jooksul on pakkuda spordisõpradele ligi 40 spordiala. Spordirohked õhtud on sisustatud tudengitele kohase meelelahutusprogrammiga.

Üritus on aastast aastasse toimunud unikaalses Kääriku Spordikeskuses. 

Suvemängude traditsioon sai alguse juba 2000. aastal. Suvemängud on välja kasvanud paari kõrgkooli vahelisest duellist kõiki Eesti kõrgkoole kaasavaks sündmuseks. Lisaks on liitunud ka sõpruskoole välismaalt. Aegade jooksul on Suvemängudelt läbi käinud nii rohkem kui ka vähem kuulsaid sportlasi, vahendab Ylisport.

Korraldus 

Ürituse taga seisab professionaalne mitmeliikmeline korraldustiim, kelle kõigi vahel on ülesanded ära jagatud.

Projektijuht Marek Doronin, kes on ka Eesti Akadeemilise Spordiliidu arendusjuht, kuulub meeskonda alates 2017. aastast. Selle aasta Suvemängud olid Mareki jaoks kuuendad, kusjuures Ülispordi projektijuhiks sai ta juba teisel korraldustiimi kuulumise aastal.

«Esimesel aastal korraldustiimis olles olin lihtsalt väljakukohtunik või korraldaja mingitel aladel. Tänasel päeval vastutan kogu ürituse eest.»

Marek Doronin on varasemalt tuntud kui elukutselise korvpallurina, kes mängis G4S Eesti Korvpalli Meistriliigas klubi Tartu Ülikool/Rock meeskonnas. 
Marek Doronin on varasemalt tuntud kui elukutselise korvpallurina, kes mängis G4S Eesti Korvpalli Meistriliigas klubi Tartu Ülikool/Rock meeskonnas. Foto: Denis Georgijev

Nii suure osalejaskonnaga üritus nõuab pikemat ettevalmistust. Küsides Marekult, kui kaua võtavad aega ettevalmistused, kommenteerib mees, et terve Ylispordi hooajaks hakatakse valmistuma juba sügisperioodil, mille alla kuuluvad lisaks Suvemängudele veel Ylipall ja Talimängud.

Ometi ei ole ürituse korralduse protsess kunagi ideaalne ja nii väidabki Marek, et viimastel aastatel on takistuskohaks suurenenud nõudlus osalejate arvu näol.

«Viimased paar aastat on nõudlus suurem, kuid Kääriku võimalused on see-eest piiratud. Näiteks pole magamiskohti nii palju ja selle tõttu on paika pandud ka müügis olevate piletite arv.»

Kuna nõudlus Suvemängudele on kasvanud, on iseenesestmõistetavalt tõusnud ka piletihind.

Ylisport koosneb ligikaudu 40 spordialast, millest populaarseim on mudamaadlus. Oma populaarsuse on ta saavutanud suure kaasaelajaskonna ja meelelahutusliku poole pealt.

Turvalisus

Ylispordi üritusel hoolitseb noorte tervise eest mitmeliikmeline meditsiinistaap, mille eest on vastutav isik meedikute brigaadi direktriss Taimi Taimalu.

Taimi tuleb Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist ja oli enne korraldustiimi astumist Suvemängudel osaleja. Ülispordi korraldustiimi liikmeks astus ta 2003. aastal, mis tähendab, et meeskonnas on ta tegutsenud juba kõvasti üle kümne aasta.

«Tiimi liikmeks sain kogemata. Käisime siin oma kooliga osalejatena osalemas, kus tol aastal oli meedikuks üks vanem proua, keda me koha peal aitasime. Järgmine aasta kutsuti meid koos arstitudengitega ise appi.»

Hetkel koosneb meditsiinitiim ainult õdedest ja erakorralise meditsiini tehnikutest.

Küsides Taimilt, kui palju õnnetusi juhtus selle aasta Suvemängudel, kommenteerib meedik, et osalejate rohkuse tõttu üllatavalt palju. Õnneks vigastused, mis vajavad kiirabi sekkumist, on jäänud võrreldes eelmiste aastatega vähemaks. Küll aga tuli selle aasta üritusel ette olukordi, kus vigastatud tudengeid saadeti igaks juhuks edasi erakorralise meditsiini osakonda.

«Kõige populaarsem vigastus läbi aegade on hüppeliigese vigastus, näiteks võistlustel valesti astumine või olukord, kus jalg jääb teise jala taha kinni.»

Taimi kommenteerib, et ala, mis on kõige rohkem õnnetusi toovam, on hoki või jalgpall, kui väljak on märjaks saanud. Siiski võib õnnetusi juhtuda igal pool ja seda ette näha on raske.

Taimi Taimalu on mitme aasta kogemusega korraldustiimi liige, kelle käest võime kuulda kõige uskumatumaid lugusid üritusel toimuvatest õnnetusjuhtumitest.
Taimi Taimalu on mitme aasta kogemusega korraldustiimi liige, kelle käest võime kuulda kõige uskumatumaid lugusid üritusel toimuvatest õnnetusjuhtumitest. Foto: Denis Georgijev

Osalejad 

Aastal 2023 Suvemängude üritusel osales üle 1500 tudengi ja vilistlase. Mõningad neist võtsid üritusest osa juba mitmendat aastat, teised aga viibivad siin alles esimest korda.

Leelo (20, õpib TalTechis) ja Mariliis (20, õpib Tartu Ülikoolis) on sõbrannad, kes osalevad Üliõpilaste Suvemängudel esimest korda. Väidetavalt algas üritus nende jaoks konarlikult pisikeste spordivigastuste tõttu, kuid lõppude lõpuks sujus kõik nende jaoks hästi.

«Tegijal juhtub ja meie oleme tegijad,» kommenteerib Mariliis.

Tüdrukud osalesid kolme päeva jooksul nooleviskes, CrossFitis, rahvastepallis, köieveos, auto lükkamises ja indiacas. Kõige raskem ala oli nende sõnul CrossFit.

Küsides, millega tegelevad tüdrukud vabal ajal, ütlevad nad ühest suust, et jõusaalis treenimisega. 

«Me oleme gym buddied,» kommenteerivad esimest korda Suvemängudel osalevad tudengid.

Leelo ja Mariliis on varasemalt tegelenud aktiivselt kergejõustikuga ja osalenud sellealaselt mitmetel suurtel võistlustel. 
Leelo ja Mariliis on varasemalt tegelenud aktiivselt kergejõustikuga ja osalenud sellealaselt mitmetel suurtel võistlustel. Foto: Merilin Kask

Tanel (29, õpib Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis) osales see-eest aga oma kaheksandatel Suvemängudel. Vana Ylispordi veteranina soovis ta seekord võtta eelmiste aastatega võrreldes rahulikumalt ja osales 11 spordialal. Põnevamad neist, mis ta välja toob, on Seinamäe 100, SUP-i kross, alkoholivaba õllemiil, autosse ronimine, kanuuralli ja viimase mehe teatejooks.

«Kõige raskem on alati vaieldamatult Seinamäe 100, kus 100-meetrisel mäel on tõusumeetreid 43! See pingutus on seda igati väärt ja iga tudeng peab vähemalt korra elus selle läbima, et tunda end kui täieõigusliku Suvemängude osalejana.»

Taneli sõnul on õhkkonda, mis nende kolme päeva jooksul Käärikul valitseb, raske sõnadesse panna - see on lihtsalt meeletult võimas ja meeldejääv!

Olles aktiivne Suvemängudel osaleja, on Taneli sõnul iga aasta vedanud, et ta pole Suvemängudelt lahkunud suurema spordivigastusega.

Tanel on ka iga aasta aktiivselt osalenud nii Ylipallil kui ka Talimängudel.

«Iga aasta toob mind tagasi noorte tudengite poolt tekitatud õhkkond ja üldine vibe. Lisaks on sellel üritusel maailmatasemel korraldustiim 5-6 päeva rassivatest logistikutest kuni väga sõnaosavate kommentaatoriteni, kelle sõnaseadmisoskus ei jäta kedagi külmaks.»

2021. aasta Suvemängudel võitis Tanel Kõige Aktiivsema Üliõpilase tiitli.
2021. aasta Suvemängudel võitis Tanel Kõige Aktiivsema Üliõpilase tiitli. Foto: Ylisport

Kuna Suvemängude kõige populaarsemaks alaks on nii korraldajate kui ka osalejate sõnul mudamaadlus, on suurema tähelepanu pälvinud Laura-Lotte võttes ise spordialast mudamaadlejana osa.

Mudamaadluses on küll palju pealtvaatajaid ja kaasaelajaid, kuid siiski nõuab see suuremat julgust, et olla ise osaleja. Küsimusele, kust tekkis mõte ja tahtmine osaleda Suvemängudel mudamaadluses, vastab neiu nii: «Meie kooli koordinaator kirjutas, et on vaja minna ja nii see läks.»

Tegelikult ei ole aga Laura-Lotte varem mudamaadlusega professionaalselt tegelenud ja on kahel Ylispordi üritusel võtnud sellest osa kõigest meelelahutuslikul eesmärgil. Rahvas elas talle Suvemängudel meeleolukalt kaasa ja neiu mudamaadluse võtted olid enesekindlad, hoolimata sellest, et alaga pole professionaalselt kokku puututud.

Laura-Lotte kuulus nendel Suvemängudel ka TalTech rahvastepalli tiimi, mille nad oma kooliga üldarvestuses võitsid.

Igapäevaselt tegeleb ta tudengielu kõrvalt fitnessiga.

Tulemused

Igal aastal selgitatakse Üliõpilaste Suvemängude raames välja Eesti Sportlikuim Kõrgkool, millega kaasneb 30-kilogrammine rängkarikas. Lisaks on Suvemängud tuntud ka ägedaimate auhinnakarikate poolest.

2023. aasta Suvemängude kõige sportlikuma kõrgkooli tiitli võitis TalTech ja altiivsuskarika viis Tartusse Kaitseväe Akadeemia.

TalTech on võitnud Suvemängude Kõige Sportlikuma Kõrgkooli tiitli kokku seitsmel aastal.
TalTech on võitnud Suvemängude Kõige Sportlikuma Kõrgkooli tiitli kokku seitsmel aastal. Foto: Merilin Kask
Kaitseväe Akadeemia on mitmetel Suvemängudel jäänud silma aktiivselt aladel osalemise eest.
Kaitseväe Akadeemia on mitmetel Suvemängudel jäänud silma aktiivselt aladel osalemise eest. Foto: Merilin Kask
Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles