Terviseamet selgitab, kas ka Eestis on oht Krimmi-Kongo hemorraagilise viirushaigusega nakatuda

Krimmi-Kongo hemorraagilist viirushaigust levitavad ja kannavad hammustamisel inimesele üle Hyalomma liiki kuuluvad puugid Foto: Shutterstock

Sel nädalal vahendas Postimehe terviseportaal, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatab puukidega edasi kanduva viiruse eest, mis võib tulevikus paljudele Euroopa riikidele ohtu tekitada. Kuidas on lood Eestis? Seda uurisime terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialistilt Jelena Rjabininalt.

Krimmi-Kongo hemorraagiline viirushaigus (inglise keeles Crimean-Congo haemorrhagic fever, lühidalt CCHF) on zoonoos, mis on endeemiliselt levinud Aafrikas, Balkanimaades, Lähis-Ida maades ja Kagu-Aasias. Euroopa Liidus ja selle naaberriikides on CCHF esinenud üksikjuhtumitena, puhangutest on teatatud Albaanias, Bulgaarias, Gruusias, Kreekas, Kosovos, Venemaal, Hispaanias, Ukrainas ja Türgis.

Hispaania teatas oma esimesest CCHF juhtumist 2016. aastal ja pärast seda on teatatud mitmest juhtumist riigi lääneosas. Üksikasjalikku informatsiooni CCHF-juhtumite kohta EL/EMP-riikides alates 2013. aastast võib leida ECDC kodulehelt.

Viirust levitav peamine vektor, puuk Hyalomma marginatum, on laialt levinud Lõuna- ja Ida-Euroopas 50. põhjalaiusest lõuna poole. Praegu ei ole andmeid Hyalomma liigi puukide leviala laienemisest. ECDC teatas, et ökoloogilisealasel modelleerimisel on välja selgitatud kõige sobivamad piirkonnad CCHFi edastamiseks Balkanimaades. Samas võivad inimesed nakatuda ka otseselt või kaudselt kokkupuutel nakkusohtlike loomade ja inimeste vere või organitega, seega on rohkem ohustatud põllumajandus- (sh veterinaararstid ja tapamaja töötajad) ja tervishoiutöötajad endeemilistes piirkondades.

CCHF on kõrge epideemilise leviku potentsiaali ja raske kuluga nakkushaigus ja see võib põhjustada puhanguid haiglates ja tervishoiuasutustes isegi üksiku haigusjuhu sissetoomisel.

Seega ei ole praegu andmeid CCHFi leviala laiendamise või haigestumise tõusu kohta. WHO hindas viiruhaiguse prioriteetsete patogeenide nimekirja eeskätt selle tõttu, et CCHF on kõrge epideemilise leviku potentsiaali ja raske kuluga nakkushaigus ja see võib põhjustada puhanguid haiglates ja tervishoiuasutustes isegi üksiku haigusjuhu sissetoomisel. Selle ennetamiseks soovitab WHO järgida infektsioonikontrolli meetmeid tervishoiuasutustes ning kasutada nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid verega ja kudedega kokkupuutel. Vaktsiin antud haiguse vastu puudub.

CCHFi jm vektorite (sääskede ja puukide jm) kaudu levivate nakkushaiguste ennetamiseks riskipiirkondades viibimisel on soovitatav kasutada tõrjevahendeid ja riietuda korralikult.

Massilise reisimise, migratsiooni ja kliimamuutuse tõttu suureneb mõne harva esineva nakkushaiguse esinemise ja kohaliku leviku risk kompetentse vektori olemasolul.

Terviseamet jälgib epidemioloogilist olukorda maailmas ja Euroopas ning WHO, ECDC asjakohaseid juhendeid nakkushaiguste ennetamiseks.

Erilist tähelepanu on pööratud Aedes-liiki sääskede leviala laienemisele lõuna Euroopas viimaste aastate jooksul, sest need sääsed on võimelised edasi kandma palju ohtlike viirushaiguste tekitajaid (sh dengue, chikungunya, Zika viiruseid).

Värskemaid andmeid puukide arvukuse ja puukidel leiduvate haigustekitajate kohta Eestis leiab Tervise Arengu Instituudi uuringu tulemustest.

Loe haigusest täpsemalt siit: WHO: Euroopas levib uus surmav viirus, mis võib tulevikus põhjustada pandeemia