Teadlased tegid kindlaks, et ebaregulaarne uni ohustab elu ja tervist
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
24. juuli 2023, 23:50
/nginx/o/2023/07/10/15447514t1h207f.jpg)
Juba varem on teadlased teinud kindlaks, et unepuudus võib suurendada riski surra mis tahes põhjusel. On tõestatud, et ebajärjekindlatel aegadel ärkamine ja magamine võib keskealistel ning vanematel täiskasvanutel suurendada riski surra vähki või südame-veresoonkonnahaigustesse.
Selle jaoks on läbi viidud seitse aastat kestnud uuring keskealiste ja vanemate täiskasvanute seas, vanuses 40–70 aastat, kellel on ebaregulaarne unegraafik.
Monashi ülikooli psühholoogia dotsent Matthew Pase ja tema kolleegid värbasid katsesse ligi 90 000 Ühendkuningriigis elavat inimest, kes pidid kandma randmel liikumist jälgivat seadet, mis hindaks, millal katses olevad inimesed olid ärkvel või magasid.
Uuritavad jagati kolme gruppi: madala uneskooriga inimesed, kellel puudub regulaarsus une- ja ärkveloleku aegade vahel, keskmise uneskooriga inimesed, kes suudavad püsida ärkvel ja minna magama iga päev väikese nihkumisega kellaaegadel, ning kõrge uneskooriga inimesed, kes on ärkvel ja magavad rutiinselt iga päev samadel kellaaegadel.
Seitse aastat pärast andmete kogumist selgus, et võrreldes inimestega, kes saavutasid keskmise uneskoori näitajad, on madala uneregulaarsuse skooriga inimestel 46 protsenti suurem tõenäosus surra mis tahes põhjusel.
Täpsemalt on madala uneregulaarsuse skooriga inimestel 33 protsenti suurem tõenäosus surra vähki ja 73 protsenti suurem tõenäosus surra südame-veresoonkonnahaigustesse. Uuritavate seas suri 1701 inimest vähki ja 616 südame-veresoonkonnahaigustesse. Rühmas, kellel oli kõrge uneregulaarsuse skoor, oli keskmisest veidi madalam tõenäosus surra vähktõvesse ja südamehaigustesse.
Pase'i sõnul võivad une- ja ärkveloleku aegade nihked häirida kehaprotsesse, milleks on kudede paranemine ja ainevahetus, mis omakorda võib suurendada krooniliste haiguste riski.
Muidugi nendib ka Pase, et nad ei saa kinnitada, kas unegraafikud otseselt suurendavad surmavate haiguste esinemissagedust, sest teadlased on uuringus tuginenud hindamisel ainult liikumise andmetele, mis tähendab, et ei ole täpselt teada, millal inimesed päriselt magasid või millal nad võisid lihtsalt voodis liikumatult lamada.
Dr Johan Meurling, kes tegeleb unehäiretega kimpus olevate patsientidega, soovitab ebajärjekindla unegraafiku korral mitmesuguseid nippe. Näiteks ärkamine iga päev samal kellaajal, päevase uinaku vältimine, enne uinumist nutiseadmete, kofeiini ja treeningu vältimine.