See tegevus aitab vältida südame rütmihäireid ja insulti

Insult on terviserike, mis vajab kiiret reageerimist Foto: Shutterstock

Rohkem kui 15 000 inimesega tehtud uuring näitas, et füüsiline aktiivsus on seotud kodade virvendusarütmia ja insuldi väiksema tõenäosusega.

Kodade virvendusarütmia on kõige levinum südame rütmihäire, mis mõjutab üle 40 miljoni inimese. Arvatakse, et igal kolmandal eurooplasel tekib elu jooksul kodade virvendusarütmia. Selle seisundiga patsientidel on viis korda suurem insuldi risk kui nende eakaaslastel, kirjutab MedicalXpress.

Uuring hõlmas 15 450 kodade virvenduseta isikut, kes suunati jooksulindile treenima. Uuring tehti aastatel 2003–2012. Keskmine vanus oli 55 aastat ja 59 protsenti osalejatest olid mehed. Füüsilist vormi hinnati Bruce'i protokolli abil, kus osalejatel palutakse kõndida kiiremini ja järsema kaldega järjestikuste kolmeminutiste etappide kaupa. Füüsiline vorm arvutati osalejate saavutatud energiakulu määra järgi, mida hinnati metaboolsetes ekvivalentides (MET).

Jälgiti kodade virvendusarütmiat, insulti, müokardiinfarkti ja surma. Uurijad analüüsisid seoseid füüsilise vormi ja kodade virvendusarütmia, insuldi ja peamiste kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete vahel. Lisaks vaadati ka vanust, sugu, kolesterooli taset, neerufunktsiooni, eelnevat insulti, hüpertensiooni ja ravimeid.

Uuringu jooksul tekkis kodade virvendusarütmia 515 osalejal (3,3 protsenti). Iga METi tõus jooksutestis oli seotud kaheksa protsenti väiksema kodade virvendusarütmia riskiga, 12 protsenti väiksema insuldiriskiga ja 14 protsenti väiksema kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete riskiga.