KAS RAVI VÕI DOPING? Psühhoaktiivsete ainete mõju sportlaste vaimsele tervisele

Jaana Otsa
, Suvereporter
Copy
Mehed kergejõustikuvõistlustel.
Mehed kergejõustikuvõistlustel. Foto: Pexels

Sportlik eluviis eeldab pikemat eluiga ja paremat tervist. Küll aga on teised lood võistlusspordiga. Mitmed uuringud on näidanud, et võistlussportlastel esineb lisaks füüsilistele vigastustele ka palju vaimse tervise probleeme. Seda selle tõttu, et elustiil on kiire ning sooritustega seonduvalt võivad kasvada ka pinged, mille puhul on arstid täheldanud, et psühhoaktiivsete ainete tarvitamine ravi eesmärgil tundub sellises olukorras olevat õigustatud. 

Psühhedeelsed ained on viimastel aastatel pälvinud märkimisväärset tähelepanu oma võimaliku terapeutilise kasu eest erinevate vaimse tervise häirete ravis. Nende ainete hulgas on näiteks dimetüültrüptamiin (DMT), mis on võimas psühhedeelne ravim, mille tarvitamine tekitab tuttavliku tunde kohtade, esemete või olendite suhtes, mida tegelikult reaalajas ei eksisteeri. Hiljutises ajakirjas Journal of Psychoactive Drugs avaldatud uuringus selgitab Toronto ülikooli kinesioloogia ja füüsikateaduskonna professor David Lawrence seda intrigeerivat nähtust. Lisaks on Lawrence'il laiem uurimishuvi psühhedeelikumide kasutamise vastu sportlaste vaimse tervise ravimisel. 

Doktor Lawrence'i huvi psühhedeelikumide ja sportlaste vaimse tervise vastu tuleneb tema kogemusest koos sportlastega töötamisega, kes seisavad silmitsi erinevate vaimse tervise väljakutsetega. Olles teadlik vaimse heaolu mõjust sportlaste sooritusele, vastupidavusele ja üldisele karjäärile, soovib Lawrence uurida psühhedeelikumide potentsiaali nende vaimsete pingete leevendamisel. 

Paljud kliinilised ja usaldusväärsed uuringud on näidanud, et sellised ained nagu psilotsübiin (leidub maagilistes seentes), LSD ja ecstasy koos psühhoteraapiaga võivad olla tõhusad depressiooni, post-traumaatilise stressihäire ja ärevuse ravimisel. Lawrence kavatseb uurida, kas nendel ainetel võiks olla ka varem avastamata terapeutiline potentsiaal sportlaste jaoks. 

Kuigi psühhedeelikumide terapeutiline potentsiaal on üha enam tunnustatud, on oluline arvestada nende ainete seadusliku ja uurimisalase raamistikuga. Paljudes jurisdiktsioonides klassifitseeritakse need endiselt ebaseaduslikeks. Lisaks mängib psühhedeelilise ravi ohutuse ja positiivsete tulemuste saavutamise juures olulist rolli kontrollitud keskkond. Samuti on selle protsessi oluliseks osaks kogenud spetsialistid, kellel on kogemusi antud valdkonnas. 

Uuringute hinnangul mõjutavad vaimse tervise sümptomid enim 20-35 protsenti eliitsportlasi, rõhutades vaimse tervise heaolu olulisust selle populatsiooni jaoks. Sportlased seisavad silmitsi erinevate stressoritega, sealhulgas isiklike probleemide ja treeneriga seonduvad probleemid, logistilised ja keskkonnamõjud ning kultuurilised ja meeskondlikud tegurid. 

Psühhedeelikumidel võib olla potentsiaal aidata hallata vaimse tervise häireid, milles sportlased on eriti haavatavad. Sportlastel võib esineda depressiooni, ärevust ja söömishäireid, mida võimendavad nende erialaga kaasnevad pinged. Esialgsed aruanded viitavad sellele, et psilotsübiin võib aidata ravida söömishäireid, nagu näiteks anoreksia. Lisaks tehakse uuringuid DMT kasutamise kohta ravimaks omandatud ajukahjustusi. 

Enamik ajukahjustusi paraneb mõne nädala jooksul, kuid osa inimestest kogeb  peale seda pikenenud ja keerukat taastumist, millega kaasneb sageli meeleolu langus ja muud vaimse tervise halvenemise sümptomid. Tulevikus, kaasates raviperioodi psühhedeelikume, pakub see võimalusi tulevasteks uuringuteks. 

Lisaks konkreetsetele häiretele on psühhedeelikumidel võime parandada enesevaatlust, kognitiivseid saavutusi ning püsivaid muutusi meie tajudes ja uskumustes. Need omadused võiksid aidata sportlastel orienteeruda oma karjääriga seotud tohututes survetes ja eksistentsiaalsetes küsimustes, parandades lõppkokkuvõttes nende vaimset heaolu ja üldist sooritust. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles